Jüri Ratas: miks muutsime eelarvereeglit? (14)

Jüri Ratas
, peaminister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas
Jüri Ratas Foto: Vikipeedia

Riigi eelarvestrateegia aastateks 2018–2021, mille valitsus eelmisel nädalal heaks kiitis, suurendab inimeste heaolu, teostab vajalikke investeeringuid ning tugevdab julgeolekut, kinnitab peaminister Jüri Ratas (Keskerakond).

Järgmistel aastatel ületab riigieelarve kavandatav maht 10 miljardi euro piiri ning rahandusministeeriumi prognoosid on tuleviku suhtes optimistlikud. Eesti SKT kasvab prognoosi põhistsenaariumi järgi 2018. aastal 3,1 ning aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas.

Enim kõneainet pälvinud avaliku sektori võlakoormus riigi eelarvestrateegia perspektiivis ei kasva, rääkimata äkilisest tõusust. Prognoosi kohaselt jõuab valitsussektori võlg 2019. aastaks tänavuselt 9,4 protsendi tasemelt 10,5 protsendini SKTst, kuid langeb 2021. aastaks tagasi 9,4 protsendi peale. Seega püsib Eesti võlakoormus nelja aasta lõikes tegelikult stabiilsena ning jätkuvalt kõige madalamal tasemel Euroopa Liidu riikide seas.  

Tõsi on see, et uus eelarvereegel on varasemast paindlikum, aga ka selle järgi peab Eesti eelarve olema keskmiselt struktuurses tasakaalus. Põhimõte seisneb selles, et kui varasematel aastatel on olnud riigieelarved ülejäägis, siis nende arvelt võib eelarve olla puudujäägis kuni 0,5 protsendi ulatuses SKTst. 2018–2021 riigieelarve strateegia kohaselt saavutatakse struktuurne tasakaal aastal 2021.

Üleminekul uuele reeglile kasutame viimaste aastate eelarveruumi. Eesti riigieelarve on olnud ka varem lühiajaliselt puudujäägis ning ei ole põhjust peljata senisest paindlikumat, aga jätkuvalt vastutustundlikku lähenemist.

Elavdame majandust

Eelarvereegli muutmise üheks oluliseks põhjuseks on teadmine, et Eesti majanduskasv on olnud kidur juba mitu aastat järjest. Mullu jäi meie majanduskasv alla isegi euroala keskmisele majanduskasvule. See on erakordne, võiks lausa öelda, et kriisiaegadele iseloomulik ilming.

Rahandusministeeriumi ekspertide hinnangul, millele riigieelarve strateegia toetub, on Eesti SKT lõhe negatiivne. Teisisõnu tähendab see, et Eesti majandus kasvab aeglasemalt, kui me oleme suutelised. See väide tugineb ekspertide arvutustele ja analüüsidele, mitte poliitikute nägemusele. SKT lõhe viitab selgelt majanduse ergutamise vajadusele.

Aastatel 2017–2021 kasvab Eesti majandus prognooside kohaselt keskmiselt alla kolme protsendi aastas. Samas hindas eelmisel aastal avalikustatud majandusarengu töögrupi raport meie majanduse kasvupotentsiaaliks vähemalt neli protsenti aastas. Majanduskasvu elavdamiseks oleme mitmeid selle raporti soovitusi tõsiselt arvesse võtnud ning järk-järgult ellu viimas. Samamoodi elavdavad majanduskasvu valitsuse plaanitud riiklikud investeeringud.  

Täiendava otsusena sai aprilli alguses heakskiidu majandusarengu komisjoni moodustamine. Peaministri juhtimisel tööd alustava komisjoni liikmeteks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, tervise- ja tööminister ning välisminister. Lisaks loome komisjoni juurde teemapõhiseid ekspertkogusid majandust edendavate ja konkurentsivõimet parandavate ettepanekute väljatöötamiseks. Pean väga oluliseks tootlikkuse tõusuteele pööramist, mida on võimalik saavutada ainult era- ja avaliku sektori koostöös.

Tähtsad riiklikud investeeringud

Tagasihoidlikku majandusaktiivsust iseloomustavaks asjaoluks on madalale langenud investeeringute tase, mis oli eelmisest aastast veelgi madalamal üksnes üleilmse finantskriisi järel. Seda vaatamata madalatele intressimääradele. Riigi roll on anda siinkohal oma panus täiendavate investeeringute kaudu, sest nende osakaal meie majanduses on langenud liiga madalaks. Samamoodi on oluline erasektori investeeringute kasv, mille nimel tuleb meil kõigil tööd teha.

Valitsusliit on otsustanud tõsta investeeringute mahtu, mis on lähiaastate eelarve puudujäägi peamiseks teguriks. Teostame täiendavaid investeeringuid kokku 315 miljoni euro ulatuses kolme aasta jooksul. Avalik sektor ei saa olla pikka aega majanduskasvu vedaja, kuid investeeringute suurendamine teataval määral elavdab majandust. Valitsussektori investeeringute tegemine toetab nõudlust ja loob kasvuvõimekust.

Näiteks võimaldab parem teede- ja raudteevõrgustik tõsta inimeste liikumiskiirust ja mobiilsust tööturul. Linnahalli korda tegemine omakorda suurendab meie turismisektori konkurentsi- ja kasvuvõimekust. Suuri investeeringuid teostades tuleb samal ajal muidugi leida lahendusi leevendamaks enim mõjutatud sektorite (nt ehitussektor) tööjõupuudust.

Täpselt nagu erasektoris peab ka avaliku sektori investeeringute tegemisel olema veendumus projektide tasuvuses ning nende elluviimine peab olema kuluefektiivne. Kui investeeringute tegemine läheb majanduses valitseva ressursinappuse tõttu planeeritust märgatavalt kallimaks, siis tuleb projektidele ning nende ajakavale taas kriitiliselt otsa vaadata. Praegu me selleks põhjust ei näe, kuid oleme vajadusel valmis muutunud oludele reageerima. Tänan siinkohal Eesti Panka ja eelarvenõukogu võimalikele ohukohtadele tähelepanu juhtimast.

Väärtustame ennekõike inimest

Riigi eelarvestrateegiat tuleb mõistagi vaadata laiemas kontekstis kui ainult majanduskasv. Valitsus panustab selgelt Eesti inimeste heaolu kasvu, näiteks tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmise kaudu. See võimaldab kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesele aastas 768 eurot lisatulu. Paljuski selle reformi tulemusena kasvab keskmine netopalk 2018. aastal ligikaudu 12 protsendi võrra. Maksuvaba tulu reform ei suurenda samas mitme aasta jooksul välja kujunenud lõhet palga ja tootlikkuse vahel, vaid pigem leevendab seda ning vähendab sissetulekute ebavõrdsust.

Võtsime riigi eelarvestrateegia aruteludes selge sihi tagada meie tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja suurendada arstiabi kättesaadavust. Tänan kõiki partnereid, et suutsime suuri ja kõigilt pingutust nõudnud kompromisse tehes leida tervishoiu rahastamise probleemidele olulist leevendust. Suuname järgmise nelja aasta jooksul tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha, tasudes riigieelarvest mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Ühtlasi hakkab haigekassa korraldama mitmeid seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid.

Ühiskonna sidususe suurendamisel pean märgiliseks ka alustatud pensionireformi, mis tagab inimestele väärika pensionipõlve ja kaitseb vanaduspõlves vaesuse eest. Soovime muuta pensionisüsteemi solidaarsemaks, jätkusuutlikumaks ja paindlikumaks. Järk-järgult rakenduvast pensionireformist võidab kuni kolmekordse Eesti keskmise palga puhul.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles