Jürgen Ligi: vastik lugeda, kuidas 10 aastat hiljem püütakse pronkssõdurist jälle erakondlikku asja teha (25)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kümme aastat tagasi oli pronkssõduri ümber toimunud sündmuste puhul poliitiliselt tegu valitsuse vähemuse akrobaatikaga, kirjutab riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) sotsiaalmeediakanalis Facebook. Ligi oli 2005. aasta oktoobrist 2007. aasta aprilli alguseni kaitseminister, seejärel läks ametikoht Jaak Aaviksoole. 

Kaitseministrina olin ma pronkssõduri ära viimise eest vastutav kuni 5.04.2007. Siseminister oli Keskist ja teda ei saanud panna, Rahvaliit oli viimise vastu, nii et poliitiliselt oli tegu valitsuse vähemuse akrobaatikaga. Selle seose tõttu on mul seda vastikum kümme aastat hiljem lugeda, kuidas sellest tehakse uuesti erakondlikku asja ja sisendatakse venelastele, et neilt võeti eneseusk (ehkki tolle kõrgtase oli 2008. aastal, tipptööhõive ja -palgatõusu ajal). 

Kriitikud naudivad olukorda, et loo arengut katab riigisaladus, et seda «väärikust» on teadlikult manipuleeritud ja et keegi pole mõõtnud, kuidas eestlaste ja Eesti riigi eneseväärikusele mõjus aastaid otse Kremlist ja Vene saatkonnast eskaleeritud pingete kruvi alandavalt keset pealinna. 

Valitsuses saime neist kruvimistest pikalt ülevaateid ja otsustajate jaoks oli selge, millises ülepiiri kontekstis Tõnismäe nõukogulikud rongkäigud ja riitused paiknesid. Muusika ja vodkaga karnevalile veeti klasside kaupa koolilapsi. Mängus olid pioneerirätid, punaarmee mundrid ja muud rekvisiidid. Puhas mõjutustegevus ja lõhestamine, sealhulgas vene valija mobiliseerimine riigikogu valimisteks, tänapäeval öeldaks, et hübriidsõja esimene etapp. Kusjuures nii rohelised kui erariides mehikesed olid kohal, saadetud ka massirahutuste spetsidest ohvitserid.

Liisk langes lõplikult ilmselt 9.05.06, kui Eesti politsei viis minema Eesti lipu, et teha ruumi Nõukogude omadele. Kas saanuks teha teisiti, mõtestada pronkssõdur ümber, nagu soovisid siis sotsid? Nalja teete. Aga mõni neist nõudis aprillisündmuste ajal koos Savisaare ja Vene Duuma delegatsiooniga valitsuse tagasi astumist, mõni vorbib venelastele alaväärsust sisendavaid küsitlusi edasi. 

Püüdsime teha asja maksimaalselt delikaatselt. Korraldasime väljakaevamised, võtsime vastu sõjahaudade seaduse, rääkisime Vene-lastega patriarh Aleksiuse kaudu läbi. Eraldasime sõjaväe surnuaial platsi, kuhu kuju viia. Lasime ka valimised mööda, et sellest ei kerkiks peateemat ega poliitilist süüd. Aga meile irvitati näkku ja valmistuti lööminguks edasi. Me ei teadnud täpselt, mis juhtuma hakkab, aga pidime valmistuma. Muuhulgas teadsime oodata küberrünnakut, kuigi arvasime selle tulevat valimiste vastu. Ka selleks valmistusime juba 2006. aastal.

Kommentaarid (25)
Copy
Tagasi üles