Madis Perli: omavalitsuste juhid, ärge unustage noori!

Madis Perli
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madis Perli
Madis Perli Foto: Erakogu

Kohalikud omavalitsused (KOV) võiksid noorte elu edendamiseks mõeldud tegevuskava koostamisse kaasata ka sihtgruppi ennast, kirjutab Haanja valla noortevolikogu esimees Madis Perli.

Tänavuse aasta septembrist hakkab riik täiendavalt toetama 7–19-aastaste noorte huviharidust ja -tegevust, eraldades KOVidele lisaraha. Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 on 2017. aastal selleks ette nähtud kuus miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Aga kuidas teha nii, et see raha noorteni jõuaks?

Kõige tähtsam on lisaraha juures see, et KOVid kasutaksid seda otstarbekalt ja see raha jõuaks noorteni. Näiteks ei tohi toetust kasutada kinnisvara ja sõiduvahendite omandamiseks ja kasutusse võtmiseks, hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja majapidamiskulude tasumiseks. Väga oluline on ka see, et toetusega ei asendata juba oma eelarvest kaetavaid kulusid.

Leian, et kõige lihtsam viis raha õiglaseks jaotamiseks on noorte endi kaasamine, sest nad teavad kõige paremini, mida neil vaja on. Noorte arvamuse küsimine on KOVide jaoks parim lahendus, et parandada huvihariduse kättesaadavust. Volikogud ei tohiks üksinda otsustada, et nooretele on vaja jalgpallitrenni, kuigi tegelikult sooviksid noored võib-olla tegeleda hoopis saalihokiga. Olen ise pärit väikesest külast Võrumaal, Haanjast. Meil on seal olemas suusatrenn, aga see on loomulik, et kõik noored ei taha suusatamisega tegeleda. Tuleb küsida ka neilt, mida nemad teha tahaksid, sest iga noor on oluline.

Mõistagi ei ole väikeses maakohas võimalusi paljude erinevate huvialadega tegeleda, sest esiteks ei ole omavalitsustel piisavalt raha ning teiseks ei saa luua tohutult uusi huvihariduse ja -tegevuse võimalusi, kui olemasolevate ringide täitumus on madal. Selle vältimiseks tulebki nii noortel kui ka KOVi juhtidel teha valikuid ning koostööd samuti naaberomavalitsustega, et ühe paiga noored saaksid minna teise omavalitsusse võrkpallitrenni ja teised vastupidises suunas näiteks suusatrenni.

Noorte kaasamisel on eelis neil valdadel ja linnadel, kus tegutseb kohaliku tasandi noorte osaluskogu ehk noortevolikogu, mis esindab selle piirkonna noorte huve. Kui noorte esindusorganit ei ole, on mõistlik kontakteeruda maakondliku tasandi noortekogu või piirkonna noortekeskusega või viia läbi noorte seas küsitlus, leidmaks võimaluse kasutada raha sihtotstarbeliselt.

Osaluskogu juhina saan öelda, mis tähendab noorte endi jaoks see, kui ametnikud kaasavad neid otsustusprotsessidesse. Olen saanud palju kaasa rääkida näiteks haldusreformi teemadel. Noortevolikogus arutasime, kellega ja mis suunas peaks Haanja vald liituma ning hiljem, kui olid alanud valdadevahelised ühinemiskõnelused, saime väljendada oma arvamust, kas oleme valikuga nõus. See protsess  nii tõstis noorte usaldust kohaliku omavalitsuse vastu kui ka näitas, et noored võivad KOVi juhtidele olla võrdväärsed partnerid tähtsate otsuste tegemisel.

Noorte kaasamine neid puudutavatel teemadel on väga oluline. KOVid ei tohiks meid, noori ära unustada, sest tegemist on rahaga, mille abil on võimalik parandada meie võimalusi huvihariduses osalemiseks. Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse annab neile sõnumi, et nad on olulised ja nende arvamus loeb. Lisaks sellele tekib neil kodukohaga sügavam side, tänu millele huvituvad nad aina enam oma piirkonna käekäigust. Kuigi ma olen Tartu Ülikooli tudeng ja elan Tartus, siis võin öelda, et mul ei oleks nii suurt sidet oma kodukohaga, kui ma poleks Haanja noortevolikogus ja mind poleks kaasatud valla otsustesse. Tõenäoliselt oleksin ma Haanja valla jaoks n-ö kadunud hing. Mul poleks põhjust sõita pea igal nädalavahetusel Haanjasse, et seal midagi noorte jaoks ära teha.

Lugupeetud kohalike omavalitsuste juhid, kutsun teid üles kaasama otsustusprotsessidesse piirkonna noori ja noorteühendusi, sest lõppkokkuvõttes olete teie need, kellel on võimalus teha lõplik otsus ja kui selles puudub noorte endi arvamus, on tehtud järjekordne otsus kaasamata otseselt seotud huvigruppe.

Rohkem infot osaluskogude kohta leiab Eesti Noorteühenduse Liidu ja noortekogude lehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles