Mihhail Lotman: Prantsuse peavoolu poliitika pooldajad hingavad kergendatult (7)

Mihhail Lotman
, semiootik, IRLi liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Lotman
Mihhail Lotman Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Neid valimisi ootasid hinge kinni pidades mitte üksnes prantslased, vaid väikese liialdusega kõik eurooplased, ja mitte ainult nemad. Tõepoolest, kaalul oli rohkem kui ühe riigi liidri valimine, kirjutab professor Mihhail Lotman oma blogis. 

Nüüd, kui esimese vooru tulemused on kindlad, hingavad kergendatult peavoolu poliitika pooldajad, samas kui pettunud on ennekõike need, kes lootsid Prantsusmaal alternatiivparempoolse (alt-right) revolutsiooni hoogusaamist. Le Pen sai küll teise vooru, kuid seal on tema väljavaated pigem teoreetilised ning Macron esineb juba mitte esimese vooru, vaid valimiste võitjana. Arvatavasti nii lähebki, kuid mõningad detailid väärivad tähelepanu. Siin on suure viisiku tulemused (kokku said nad 91,2 protsenti osalejate häältest; osalusprotsent oli ca 80):

Macron 23,75

Le Pen 21,53

Fillon 19,91

Mélenchon 19,64

Hamon 6,35

Kokku 91,18

Esimesena tuleb ära märkida Prantsusmaa traditsiooniliste erakondade – gaullistide (Fillon) ja sotsialistide (Hamon) – põrumine. Nad said kokku vaid neljandiku häältest. Eriti märkimisväärne on sotsialistide läbikukkumine. Ometi olid Hamonil mõned huvitavad, ehkki ekstravagantsed ideed, mis oleksid pidanud tema valijaskonnale meeldima. Nimelt pakkus ta välja robotite maksustamise, mis on marksistliku ideoloogia seisukohalt loogiline, ehkki ootamatu. Kui robotid on tootmisprotsessi subjekt, aga mitte instrument, tuleb nad maksustada. Kuid sellega peaks kaasas käima ka teine eelnõu, nimelt selline, mis kaitseb robotite õigusi. Kui nad teha maksukohuslasteks, peab olema ka tagatud, et neid üle ei ekspluateeritaks. Hamoni viga seisnes võib-olla vaid selles, et ta tuli nende ideedega välja liiga vara, aga marksistlik ideoloogia liigub kindlalt selles suunas. 

​See on aga kauge tulevikumuusika. Rääkides lähimast tulevikust, tuleb ära märkida järgmised asjaolud. Esiteks, vaid võitjaks kuulutatud Macron on Euroopa Liidu vaieldamatu pooldaja. Teatud reservatsiooniga võib samasse leeri lisada ka Filloni. Ülejäänud on ägedamad või mõõdukamad vastased. Kuid lugeda tulemused kokku, võiks öelda, et 60 protsenti prantsuse valijatest hääletasid ELi vastaste poolt ja see peaks panema mõtlema. Praegu arvestab Macron juba teise vooru mittepääsenud kandidaatide toetajate häältega, kuid arvan, et suurem või väiksem osa Mélenchoni pooldajaid toetavad pigem Le Peni.

Asi on selles, et traditsiooniline parem-vasak skaala eksisteerib pigem politoloogide skeemides kui reaalses elus. Le Peni ja Mélenchoni liidab süsteemivastasus, võitlus poliitilise establishment'iga, ja need sotsiopsühholoogilised faktorid võivad osutuda tähtsamaks kui ideoloogilised programmid. Veel üks mitte väheoluline asjaolu: Le Peni ja Mélenchoni pooldajate hulgas on märkimisväärselt rohkem noori kui teistel, ja kui Marine Le Pen hüüdis, et tulevik kuulub meile, siis nagu ütles üks tema erakonna funktsionäär, peetakse silmas nimelt noori. 

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles