Vesi on Tartu- ja Valgamaal lõhkunud kümmekond silda ja tammi. Hulk sildu on hädaohus. Tõrvas ja Valgas sõidetakse tänavatel paatidega. Jääummistusi lõhutakse lõhkeainetega. Pärnus järsk veetõus. Viljandimaal raudteed hädaohus. Veehädaoht suureneb veelgi.
Kuna vahepeal jahedad ilmad ja külmad ööd lund hävitasid aeglaselt, oldi arvamisel, et tänavu suurveest kergemalt üle saame. Kuid arvamine oli ekslik, sest maal on lumi sulamata ning väiksemad jõed ja järved alles jääkatte all. Paar viimast sooja päeva sulatasid aga suurel määral lund ning jääd, mille tagajärjel kolmapäeval tekkisid veeuputused ja jääummistused.
Hädaoht pole veel möödas. Võrtsjärv ei suuda ümbruskonna jõgedest ja kraavidest vett vastu võtta, sest järvel on paks jääkord. Ka Peipsi on veel jääkatte all. Alles siis, kui mõlemad järved jäävabad ja jõgedelt jää kadunud, võib loota suurvee alanemist.
Läti uputuse võimuses – katastroofiline seisukord Miitavis ja Latgalis. Miitavi on veega piiratud ja madalamad kohad vee all, kuid veetõus jätkub. Katastroofilise iseloomu on uputus Latgalis omandanud: majad on akendeni vees. Vesi kannab ära küüne, saunikute hurtsikuid, aedu, puid jne. Latgali elanikud ei mäleta nii suurt uputust.
24.04.1931