Õpetajate Lehes sel reedel: hinnetest ja teietamisest

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Leht 21.04
Õpetajate Leht 21.04 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 20. aprillil:

Mida kõike võib raamatukogus teha?

Moodsas raamatukogus saab õmmelda, trummi taguda ja palju muudki teha. Kui lapsed ja noored on juba raamatukokku jõudnud, kasvõi ainult videomängu pärast, siis edasi on nendega juba lihtsam suhelda ja suunata neid kirjanduse juurde.

Tõde, see lapsemäng

Kommunikatsioonijuht ja kirjamees Sulev Oll tunnistab kahetsusega, et kätte on jõudnud enneolematu valetamise aeg – kui varem oli kombeks, et vale ilmsiks tulekul hakati vabandama või vähemalt keerutama, siis nüüd põrutatakse lihtsalt uue valega. Tõe otsijal pole peagi enam millestki kinni hakata.

Tahaks segamatult süüa

«Näiliselt teeme me küll endistviisi oma toitumisotsused täitsa ise, kuid aina rohkem tekib organisatsioone, kes vähemasti enda arvates on kutsutud ja seatud meie otsustesse sekkuma, meie käitumist mõjutama,» nendib kolumnist Kaarel Tarand. «Aina pikeneb keemiliste ühendite rida, millega riik võitleb, mille kasutamist keelab või maksustab. Silmapiiril terendab oht, et toitumiseeskirjast võib saada liikluseeskirja või avaliku korra eeskirjaga sarnase õigusjõuga dokument, milles sätestatu eiramise eest järgnevad karistused.»

Hindeid enam ei panda – see ei tähenda, et hindamine kaob sootuks

Tartu koolidirektorid Karin Lukk ja Toomas Kink selgitavad, et hindamises saab kasutada mitmeid meetodeid ja numbrid ei ole sugugi ainuke võimalus. Nende jutust tuleb välja, et hindamine on oma olemuselt teatav suhe inimeste vahel. Suhe, milles hindajal on alati rohkem võimu kui hinnataval.

Teietamise poolt

Keelemees Priit Põhjala arvab, et pidev valimine «sina» ja «teie» vahel pole mingi tüütu sundus, vaid hoopis väärt võimalus.

Uudne lähenemine loodusainete tasemetöödes

Loodusõpetuse katseline tasemetöö 1. ja 2. kooliastmele on läinud väga hästi. See peaks julgustama ka teiste valdkondade arendajaid otsima uusi põnevaid lahendusi, mis aitavad hinnata liikumist nüüdisaegse õpikäsituse suunas.

Millest räägitakse õpetajate toas

Õpetajate leht alustab uue rubriigiga «Õpetajate tuba». Seal on õpetajad ka päriselt oma õpetajate toas, kohvitassid ees, ja räägivad, mis neil seoses haridusega südamel on. Ajakirjanik neile küsimusi ei esita, vaid lihtsalt salvestab nende vestluse. Esimesena saame teada, millest räägitakse Tallinna ühisgümnaasiumi õpetajate toas – ja seal räägitakse motivatsioonist. Mis ettepanekuid motivatsiooni tõstmiseks esitatakse, seda saabki teada videost.

Katsevahendid – mitte ainult rahast

Õpetajate Leht pöördus Eesti füüsika seltsi füüsikaõpetajate osakonna poole palvega kirjutada koolide laboritest. Kuidas õpetajad näevad nende olukorda ja varustatust? Kui palju katseid tehakse ja kuidas see mõjutab õpilaste huvi?

Keemiakatsed toimuvad. Aga mis hinnaga?

Eesti keemiaõpetajate liit viis Õpetajate Lehe palvel koolides läbi küsitluse, et saada infot, millised on keemia õpetamise tingimused. Selgus, et õpetajad teevad katseid laborivahendite ja ajanappust trotsides.

Kuidas paremini tutvuda molekuliga?

Mõistlikult sõnastatud õppekava ja elementaarsete tehniliste võimaluste loomisega katseteks parandame noorte keemilist maailmapilti. Ilma selleta jääb koolikeemia alkeemia tasemele, tekib viljakas kasvupind MMSi ja imepreparaatide populaarsusele.

«Noor meister» selgitab välja Eesti parimad sirguvad meistrid

Sihtasutus Innove tutvustab 4. ja 5. mail toimuvat kutsekooliõpilaste võistlust «Noor meister 2017». Võistlusel saabub üle 400 õpilase ning jõudu proovitakse 31 erialal. Lisaks võistluste vaatamisele saab küsida nõu Rajaleidja karjäärispetsialistidelt, osaleda töötubades, jälgida Tallinna balletikooli ning Georg Otsa muusikakooli õpilaste esinemist, Tallinna tööstushariduskeskuse moe-show’d, juuksurieriala võistlustööde esitlust, diskorite võistlust. Suursündmuse peaesineja on Karl-Erik Taukar Band.

Kasvatusteaduse konkurss

Jaan Kõrgesaar sedastab 26. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tulemusi kommenteerides, et komisjon palus ministeeriumil kaaluda õppevarale eraldi konkurssi, kuivõrd rohkelt publitseeritavad õpikud ja töövihikud vajavad ja väärivad senisest tõhusamat tagasisidet ja tasemekontrolli. Tänapäeval mõjub odava ja kohatuna nii pdf-failide pelk üleslaadimine elektroonse õppevara pähe kui ka veebitoe puudumine trükiväljaannetele.

Rahvusvaheliste tudengite olukord vajab teravat tähelepanu

Eestis on üle 4000 välisüliõpilase 121 riigist. EÜL-i aseesiisiku Katrina Koppeli sõnul võib öelda, et rahul ollakse õpingute kvaliteedi ja õpitoega. Kõlab igati hästi.

Tulevased lasteaiaõpetajad annavad aru

Tulevased lasteaiaõpetajad kirjeldavad pärast põhipraktikat, mis mõtteid on lasteaiaõpetaja amet neis tekitanud ja kuidas vaatavad nad tagasi oma kolmele õpinguaastale.

Erivajadustega noorte erialavalik peaks olema laiem

Erivajadustega inimesed vajavad paindlikke õppimis- ja töövõimalusi, laiade õppekavade asemel tuleb õpetada rohkem konkreetseid oskusi, millega tööturule minna, leiavad Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Liina Teesalu ja tööhõive osakonna juhataja Triin Juss. Igaühele peaks jätma võimaluse valida, kas ta soovib tööoskused omandada tavakeskkonnas või spetsialiseerunud teenusepakkuja juures.

Kahekümnes sajand pähklikoores ja ühiskonnaõpetus 6. klassis

Mait Talts kirjutab, et õnneks ei kao kusagile tõsiste noorte ajaloohuviliste subkultuur. Igas koolis on lapsi, kelle ajaloohuvi on keskmisest sügavam ja põhimõttelisem, isegi kui neist ei saa hiljem professionaalseid ajaloolasi. Autor võtab kõneks Erkki Bahovski ja Milvi Martina Piiri õpiku «Valgus ja varjud». 20. sajand ajaloos ning Madis Somelari «Ühiskonnaõpetuse õpiku 6. klassile».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles