Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Priit Humal: Rail Balticu vildakas sünnitunnistus

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Priit Humal | FOTO: Erakogu

Tahtlikult moonutatud tasuvusanalüüside puhul jääb varju see, mis tegemata jääb. Rail Balticu puhul on selleks kindlasti olemasolev raudteevõrk, kirjutab MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.

Rail Balticu lepingu allkirjastamise eel lubas Jüri Ratas põhjalikult uurida valmivat tasuvusanalüüsi ning mitte kergekäeliselt RB rajamise otsust teha. Sellega, et enamik raudteid vajab riigi toetust, olevat valitsus juba arvestanud, kuigi tasuvusanalüüs peaks tulema optimistlikum kui varasemad.

Mida tähendab paratamatu toetuse vajadusega optimistlik tasuvusanalüüs? Euroopa Liidu infraobjektide tasuvusanalüüside kohta on kehtestatud juhend.

Ka RB tasuvusanalüüse koostatakse juhendist lähtudes. Selle järgi peab kõigepealt tuvastama vajaduse ehk näiteks kauba ja reisijate hulga, kes peaks saama punktist A punkti B. Seejärel leitakse alternatiivsed lahendused, kuidas kaubad ja reisijad seda teha saavad.

Pehmed tulud

Üks alternatiiv, mida kaalutakse, on «ilma projektita» olukord. Teised võimalused on näiteks eri trassialternatiivid või kiirused. Kõigi alternatiivide puhul arvutatakse nende rajamise ja ekspluateerimisega seotud tulusid ja kulusid 30 aasta jooksul. Peale otseste rahaliste tulude ja kulude võetakse tulude ja kuludena arvesse ka seda, mis eurodena kellegi kontole ei laeku.

Mitterahalised nii-öelda pehmed tulud on reisijate ja kaupade säästetud aeg, ohutuse tõttu säästetud inimelude rahaline väärtus ning ka CO2 vähenemise rahaline väärtus. Mitterahalised tulud peab miinusmärgiga arvesse võtma juhul, kui projekti realiseerimise tõttu mõnes teises kohas kulub inimeste aega rohkem seoses projekti realiseerimisega.

Nii arvutatud tulu järgi reastatakse alternatiivid ning parimat nendest hakatakse edasi analüüsima. Nüüd jäetakse kõrvale mitterahalised osad ning vaadatakse, kas rahaliselt laekuvaid tulusid arvestades tuleb projekt nulli. Kui projekt ise ei ole elujõuline, arvutatakse välja, kui palju on vaja seda rahaliselt toetada, et see nulli tuleks.

Seda rahaliselt puudu jäävat osa nimetatakse finantsvajakuks, lihtsamalt öeldes kahjumiks. Seega võib koos pehmete väärtustega tulus projekt olla rahalistelt kahjumlik. Lihtsustatult võiksime öelda, et neid kahte arvu tasuvusanalüüs otsibki.

AECOMi koostatud tasuvusanalüüsis oli kahjum 66 protsenti ehitusmaksumusest. Praeguse tasuvusanalüüsi puhul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väitnud, et see on 99 protsenti. Seega rahaliselt näitab uus analüüs suuremat toetuse vajadust kui eelmine AECOMi analüüs. Jutt optimistlikumast prognoosist on ilmselt tasuvusest koos pehmete väärtustega. Pehmete väärtuste puhul mängib väga suurt rolli näiteks prognoositav reisijate arv, kes säästavad suurema kiiruse tõttu rohkem aega.

Reisijate aja hinna arvutuse tõttu on ka suurema kiirusega rong virtuaalselt tasuvam kui aeglasem rong. Kui projekt ei ole koos prognoositavate pehmete väärtustega tasuv, pole see ELi reeglite järgi abikõlblik, sõltumata seni tehtud rahastusotsustest.

Projekte, mis on koos pehmete väärtusega tasuvad, aga rahaliselt vajavad toetust, on muidugi palju ja nende realiseerimisel on valikute tegemine poliitiliste prioriteetite küsimus. Ühe toetamisel jäävad teised toetusest ilma. Projekti käigus kaalutletud alternatiividest jääb realiseerimata ka «ilma projektita» alternatiiv, mida kasutati võrdluseks. Meie puhul on selleks olemasolev raudteevõrk, mis projekti analüüsimisel leitakse olevat nõrgem alternatiiv.

Raske prognoosida

Avalik saladus on, et korralik uuringufirma ei esita tellijale sellist tasuvusanalüüsi, mille prognoositav tulu koos pehmete väärtustega ei ületaks kulusid. Kuigi prognoosimine on nagunii raske, teeb mainitud reeglipära tasuvusanalüüsid veel kasutumaks. Viimast mõtet rõhutas ka president oma aastalõpuintervjuus seoses Rail Balticuga.

Tahtlikult moonutatud tasuvusanalüüsid on tegelikult vargus nendelt projektidelt, mille tasuvusanalüüsid on tehtud õigesti. Raha jätkub ju lõplikul hulgal ning ilustatud tasuvusuuringu tõttu realiseeritud projekti pärast jääb midagi tegemata. Enamasti ei ole seda väga lihtne näha, mis tegemata jääb. Rail Balticu puhul on selleks kindlasti olemasolev raudteevõrk.

Tasuvusanalüüside lõksust välja pääsemiseks on kõige lihtsam nõue nende rangelt sõltumatu ekspertiis, mis peaks olema oma töömahult vähemalt seitsmendik analüüsi enda mahust.

Kõige parem meetod projekti realiseerimise alternatiivsetele lahendustele on tellida kaks sõltumatult koostatud tasuvusanalüüsi.

Sellist teed läksid taanlased Saksamaaga püsiühenduse rajamisel. Algne mõte oli sild, aga otsustati tellida uuring ka tunneli kohta ning lõpuks otsustati tunneli kasuks. Konkureerivaid tasuvusanalüüse võrreldes on palju hõlpsam näha, kumma argumendid ja lähtealused on veenvamad.

Tagasi üles