Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ilmar Pihlak: Rail Baltic teeb Tallinnast ja Helsingist võimsa kaksiklinna

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ilmar Pihlak. | FOTO: PP

Kiirraudtee rajamine Tallinnast Varssavini avab tee Soome lahe tunneli ehituseks ning kaksiklinnaks, millest kujuneb piirkonna üks keskusi, kirjutab TTÜ emeriitprofessor Ilmar Pihlak.

15. septembril 1830 avati fanfaaride saatel Liverpooli ja Manchesteri vaheline raudteeliin. Insener George Stephensoni ehitatud esimese auruveduri jõul liikuv rong saavutas maksimaalseks kiiruseks 24 km/h. 1933. aastal saavutas Berliini ja Hamburgi vahel sõitnud reisirong maksimaalseks kiiruseks 250 km/h, mis oli tol ajal maailmarekord. Ligi sada aastat hiljem lubavad Eesti avaliku elu tegelased läbi Pärnu kulgeva Rail Balticu (RB) rongil liikuda kiirusega kuni 160 km/h.

Praeguseks on Euroopa Liidus paiknevate TRANS-T Networki rongide arvutuslik kiirus 200–350 km/h. Shanghai linna ja lennuvälja vahel magnetpadjal liikuva kiirrongi Maglev maksimaalne kiirus on 430 km/h, 31 km pikkusele teekonnale kulub sel 7,5 minutit.

ELi (seni) 28 liikmesriigi seas on kolm mahajäänumat Balti riigid, kus ei ole ühtegi kiirrongiliini. Mahajäänute turgutamiseks ja ELi White Paper – Transport (2011) nõuete täitmiseks kavandas inglise firma AECOM  2011. aastal Rail Balticu nimelise raudteetrassi, mis oleks Euroopa 9. transpordikoridori Helsingi–Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi–Poznan–Berliin–Hannover–Antverpen osa. See raudtee on plaanitud kaheteelisena, rööpmete vahega 1435 mm.

Kiirteed ehitatakse võimalikult sirgena, et kasutada maksimaalselt veduri potentsiaali. Üheksas koridor koosneb kahest sirgest osast: Helsingi–Kaunas ja Varssavi–Antverpen. Kiirteede peatused on riikide pealinnades ja suuremates linnades. Eesti tähtsuselt teine raudtee Tallinn–Tapa–Tartu–Valga on regionaalse tähtsusega, kus kiirused võivad olla vahemikus 120–160 km/h.

Soomlastel on varuvõimalus

RB lõik Tallinnast Poola-Leedu piirini peaks valmima 2025. aastaks. Poola piiri ja Varssavi vahelise lõigu rekonstrueerimine peaks lõppema 2030. aastaks. Helsingi-Tallinna tunneli valmimise aeg selgub tuleval aastal valmivas tasuvusuuringus, oletatavasti juhtub see aastatel 2035–2040.

Tunneli rajamise eeldus on 240 km/h kiirust võimaldav RB. Kui RBd ei rajata kasvõi ühes Balti riigis, siis on soomlastel selleks juhuks olemas varuvariant: Turu ja Stockholmi vaheline tunnel.

White Paper’is on toodud TRANS-T European Networki arengukava aastani 2050. Seal öeldakse järgmist:

«Maanteedel toimuvast veoautode liiklusest, mille sõidu pikkus on üle 300 kilomeetri, suunatakse 2030. aastaks 30 protsenti kas raudteedele või laevadele. Aastaks 2050 suunatakse mujale juba 50 protsenti kirjeldatud transpordist.

Lõpetada 2050. aastaks Euroopa kiirraudteevõrgu rajamine. Kolmekordistada olemasolev (2011) raudteevõrk 2030. aastaks ja korrastada kõigis liikmesriikides tihe raudteevõrk. 2050. aastaks peab enamus reisijate keskmise pikkusega sõitudest toimuma raudteedel.»

Reisijaid leidub!

Paljud RB kriitikud arvavad, et sellele kiirrongile ei leidu Eestis reisijaid. Kuna kiirrong annab küllaltki suure ajavõidu, eelistavad paljud reisijad bussidele ja sõiduautodele nimelt rongi.

2017. aasta seisuga sõidab Tallinna ja Pärnu vahet päevas 60 bussi, Tallinna ja Riia ning Vilniuse vahet 24. Pärnu maanteel sõidab iga päev umbes 5000 sõiduautot keskmiselt kahe sõitjaga. Turismihooajal on Tallinnas iga päev 15 000 Soome kodanikku, neist 12 000 on Eestis vaba aja veetmise plaaniga. Kui neist 5 protsenti sõidaks Riiga või Pärnu ja tagasi, teeks see juba 1200 reisijat. Bussiga kulub Riiga sõiduks 4 tundi 30 minutit, rongiga aga ainult tund ja 50 minutit. Reisijaid tuleb Tallinna-Riia lõigule ka Lätist, Leedust ja kaugemaltki. Oluline roll on ka RB ja Riia lennuvälja koostööl.

Mõne arvamusliidri arvates ei sõida keegi RBga Berliini. Ega vist saagi, sest RB hakkab kulgema Tallinna ja Varssavi vahel (sõiduaeg 7 tundi).

Soomlaste hulgas on populaarne öine Helsingi ja Rovaniemi vaheline rong, kus reisijad saavad veeta öö magamisvagunis ja nende sõiduauto erivagunis. Nelja inimese ja nende auto ühe otsa pileti hind on 400 eurot. Sama süsteemi on võimalik rakendada ka Tallinna-Varssavi rongis. Jäävad ära väsitav sõit ammu tuntud teedel ja hotellikulud. Hommikul puhanuna võib Varssavist alustada perega turismireisi suvalises suunas.

Uus miljonilinn

Saksamaa uurimisfirma Spiekermann & Wegener on oma 2013. aasta uurimistöös (Regional impacts of a railway tunnel between Helsingi and Tallinn. Dortmund, 2013) leidnud, et RB mõjul kasvab Eesti SKT alates 2051. aastast täiendavalt 1,1 ja Soomes 0,4 protsenti. RB ja Soome lahe tunneli koosmõjul kasvaks Eesti SKT keskmiselt 2,1 ja Soomes 3,4 protsenti aastas. Mõlemad taristud (RB ja Soome lahe tunnel) aktiveerivad tööjõu liikuvust, turismi, uute ettevõtete ja töökohtade loomist ning suurendavad elanike sissetulekuid.

RB ja Soome lahe tunneli koosmõjul tekiks kaksiklinn (Talsingi), mille elanike koguarv küüniks koos lähivaldadega ligi kahe miljoni inimeseni. Põhja- ja Baltimaade riikide seas oleks Talsingi elanike arvult Peterburi järel teisel kohal.

RB ja tunneli koosmõjul Eesti ja Soome arengud kiirenevad. Kui Eesti RBd ei ehita, siis ei ehita soomlased ka Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit. Päevakorrale tõuseks hoopis tunneli ehitamine Turu ja Stockholmi vahel, mis liituks La Valletta koridoriga. Eesti majanduse areng aeglustuks.

PS! Kui RB Eesti lõigu projektkiiruseks valitakse 160 km/h, siis see objekt ei kvalifitseeru ELi abiraha saamisele.

Tagasi üles