Kaspar Kurve: Eesti pole Tesla gigatehase jaoks piisavalt innovaatiline (5)

Kaspar Kurve
, Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaspar Kurve
Kaspar Kurve Foto: Erakogu

Nende tuhandete uudiste hulgast, mis eelmisel nädalal meie meediasse jõudis, oli üks tähelepanuväärsematest kindlasti see, et Eesti alustas kampaaniat Tesla uue gigatehase Gigafactory 2 siiameelitamiseks. Kas me aga selleks ka sobime, küsib Kaspar Kurve, Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige. 

Vaevalt, et kellelgi on vähegi mõjuvaid argumente, miks seda mitte teha – ilmselgelt oleks see fenomenaalne saavutus ning üks suurimaid majanduslikke võite Eesti ajaloos. Tesla gigatehas oleks tõepoolest meie väikesele riigile suur võimalus, ainult et selle võimaluse ärakasutamiseks ei piisa paraku vaid ilusast turundusvideost ega isegi ennastohverdavast lobitööst. Vaja on astuda palju konkreetseid samme ja kardetavasti oleme nii mitmegi käiguga lootusetult hiljaks jäänud.

Teslat ning Elon Muski kõige paremini iseloomustav sõna on tulevik. Musk lähtub justkui herakleitoslikust maailmavaatest, mis kirjeldab olemist kui pidevalt uueks saamise vormi. Sellist terminit nagu status quo tõelise visionääri jaoks ei eksisteeri ega saagi eksisteerida. Innovatsioon on jõud, mis viib maailma edasi ning siinkohal ei ole motivaatoriks kaugeltki mitte raha, vaid miskit palju õilsamat – isetu soov «piire» nihutada. Elon Muski visioon tulevikust ei piirdu ainult Tesla või SpaceXiga, ta on aktiivne ka mitmel muul rindel. Omaette äramärkimist väärib tegevus tehisintellekti ning superintellekti rindel – terminid, mis n-ö tavainimesele võivad kõlada nagu muinasjutud, kuid mille potentsiaalne kasu ning ohud on maailma tippteadlastele unetuid öid pakkunud juba palju aastaid.

Miks peaks Tesla tahtma oma gigatehase Eestisse rajada? Jah, Eesti on tõepoolest mingites aspektides (mille alguseks on e) maailma esirinnas – ja see on kahtlemata tubli saavutus. Aga isegi meie poliitikud, kes igal võimalusel armastavad pasundada kui innovaatiline Eesti on, ei saa realistlikult võttes seda uskuda.

Eesti ei ole innovaatiline riik ning kümned võimalused, mida 21. sajand meile pakub, on kasutamata. Mis veelgi hullem – sellesisulist dialoogi praktiliselt ei eksisteerigi. Meie poliitikud on tublid ametnikud ja kindlasti mitte rumalad inimesed, aga kartus reitingute pärast ja puuduv julgus kaks käiku ette mõelda pärsivad suuri otsuseid ja muutusi, mida Eesti tõepoolest vajab, et kanda välja innovaatilise riigi auväärne tiitel.

Ajal, mil paljud riigid astuvad esimesi julgeid samme tuleviku suunas nagu näiteks Hyperloop ning kodanikupalga kehtestamine Ü teemad, millega Musk isiklikult väga tihedalt seotud on – räägib meie valitsus dinosauruslikust Rail Balticust ning teeb marginaalseid maksusüsteemi muudatusi, mis meid lõpuks tõotatud maale ehk Euroopa viie rikkaima riigi sekka peaksid viima...

Aga kõige kroon ning mõiste, mis Eesti mahajäämust vast kõige paremini iseloomustab, on kahtlemata ebaefektiivne põlevkivimajandus, milles seisnebki meie majanduse põhiprobleem ka OECD arvates. Põlevikivi kaevandamine ja kasutamine annab 4,5 protsenti SKTst, aga samas toodab 80-90 protsenti koguheitmetest.

Nõustun siinkohal täiesti Mario Kadastikuga, kes möödunud nädala Postimehes kirjutas, et just põlevkivi on põhiline faktor, mis on takistuseks potentsiaalsetele suurtele ning olulistele investeeringutesse Eestisse. Põlevkivi ei ole energiaallikas, mis kuulub 21. sajandisse. Selle kasutamiseks ei leidu enam mitte ühtegi ratsionaalset argumenti. Isegi hinnad, millega üritatakse aeg-ajalt veel põlevkivi kaitsta, on taastuvatel energiaallikatel tänapäeval samasugused või isegi odavamad. Ning praegu on kõigest aasta 2017 – arvestades tehnoloogia arengu kiirust, muutub see bilanss lähiajal taastuvenergia kasuks veelgi. Keskkonna seisukohast on põlevkivi aga lausa kuritegelik. Pole siis ka ime, et Eestimaa Rohelised ning Taastuvenergia koda esitasid Eesti valitsuse Climate Action Networki poolt korraldatud räpase energia subsideerijate konkursile. Ja šanss, et Eesti vähemalt selle võistluse kinni paneb, on väga reaalne. 

Kõige selle valguses on võimalus, et Tesla ja Elon Musk, kes on aastaid seisnud taastuvate energiaallikate eesrindel (mõelgem kasvõi Tesla Solar Roofile, rääkimata autodest endist), Tesla gigatehase Eesti rajaksid, minimaalne. Sellest on ääretult kahju ning selle põhjuseks ei ole mitte ebaõnn, vaid meie valitsuse suutmatus ajaga kaasas käia. Aga lootma peab, sest mingil imelikul kombel aeg-ajalt imesid ju siiski juhtub.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles