Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: Brexiti-valitsuse erakorralised valimised

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Briti peaminister Theresa May tegi eile pärast valitsuse istungit Londoni Downing Streetil üllatusliku avalduse, milles kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. | FOTO: Stefan Wermuth/Reuters/Scanpix

Briti peaminister Theresa May tahab korraldada juba 8. juunil erakorralised parlamendivalimised. Selleks on tal vaja parlamendi toetust ning hääletus toimub täna. Kuigi May on varem lubanud, et erakorralisi valimisi ei tule, on tegu siiski hästi ajastatud poliitilise sammuga.

Peaminister Mayl on erakorralisi valimisi vaja seepärast, et mitte kõik ta enesegi parteisse kuuluvad parlamendiliikmed ei toeta valitsuse liini Brexiti läbirääkimiste küsimuses. May loodab saada parlamendis hoopis suurema konservatiivide ülekaalu, kui on praegu, sest nii on tõenäolisem Brexitisse puutuvad otsused parlamendis läbi suruda. Üksiti lõpetaksid valimised ka praeguseni liikuvad õhkõrnadki spekulatsioonid küsimuses, kas Brexit ikka tegelikult toimub või mitte. Samuti käib mäng ilmselt sellele, et eelmistel parlamendivalimistel Šotimaal Nicola Sturgeoni juhtimisel puhta töö teinud Šoti Rahvuspartei positsioone nõrgestada.

Kui valitsev konservatiivne erakond on vaadetes killustunud, siis opositsioon on seda veelgi enam. Peaminister Cameroni ajal vastu võetud uute reeglite järgi ei saa peaminister enam volilt valimisi välja kuulutada, vaid vajab selleks parlamendis kahe kolmandiku toetust. Leiboristide liider Jeremy Corbyn aga vajab samuti erakorralisi valimisi, et kampaania käigus oma toetajaid konsolideerida.

Kui eelmistel valimistel 2015. aastal said konservatiivid David Cameroni juhtimisel napi võidu (330 kohta 650st), siis praegused avaliku arvamuse küsitlused lubavad ennustada konservatiividele palju suuremat ülekaalu. Theresa May juhtimisel on tooride populaarsus kasvanud Brexiti hääletuse aegselt 35 protsendilt eelmise aasta juunis enam kui 40 protsendile praegu (viimase kümne küsitluse aritmeetiline keskmine). Eilse, May teate järel avaldatud ICM / The Guardiani küsitlusuuringu järgi on konservatiividel koguni 46-protsendiline toetus.

Kui peaminister Mayl õnnestub esiteks parlamendis erakorralistele valimistele toetus saada ja teiseks säärast populaarsuse taset hoida, on tema erakonna võit 8. juuni valimistel ülekaalukas. Ühendkuningriigi süsteemi järgi valitakse igast ringkonnast üks parlamendiliige. Seega ei loe parlamendikohtade jaotamisel üleriigiliselt saadud häälte jaotus, vaid see, kui paljudes ringkondades saavad sinu kandidaadid kõige rohkem hääli. Muidugi on mängus palju «olekseid» ja «kuisid» ning libastumisvõimalusi – seda kuni valimistulemuste selgumiseni.

Eesti seisukohast oleks olnud muidugi kõige toredam, kui Brexiti rahvahääletust poleks kunagi olnud ning lahkumise asemel seisaks Ühendkuningriik Euroopa Liidus samade väärtuste ja tegevuste eest, mis on olulised meilegi. Kuna aga kõik see on juba toimunud, on Eesti huvides loomulikult see, et meie NATO liitlane Ühendkuningriik liiguks edasi võimalikult stabiilse ja tugevana.

Tagasi üles