Juhtkiri: peaaegu status quo

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Väikesed muutused kabinetis jätavad seisakumure

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu mahuka koalitsioonilepingu avalikkuse ette jõudmisega sai suur osa spekulatsioonidest selleks korraks läbi.

Tõsi, IRLi ministrikandidaate eile õhtul veel ei avalikustatud, kuid et valdkondade jaotus jääb erakondade vahel samaks, on üldpilt üsna klaar.

Lähipäevil kuuleme ja loeme võimuleppe kohta ajakirjanduse vahendusel nii poliitikute kui eri valdkondade ekspertide arvamusi, kuid loomulikult võiks iga kodanik seda tähtsat dokumenti ka ise lugeda.

Siis saame ka hinnata, kas suhteliselt väike värskendus kabinetis peidab endas ka seisakuriski.

Seekordne valitsuse moodustamine kulges võrreldes kas või eelmise korraga vaiksemalt, erilise meediakärata.

Kui tavaliselt jälitavad läbirääkimiste kabinettidesse suunduvaid ja sealt väljuvaid poliitikuid alati kaamerad ja mikrofonid ning üritatakse teha fotosid läbi lukuaugu, siis seekord hoidis ka ajakirjandus madalamat profiili.

Näiliselt vaiksetel läbirääkimistel oli kaks peamist põhjust. Ühest küljest olid avalikkuse silmad-kõrvad mujal – tähelepanu tõmbasid endale nii õnnetus Fukushima tuumajaamas kui ka Liibüa kodusõda.

Teisalt süvendas leiget suhtumist teatav poliitiline ettearvatus – jätsid ju riigikogu valimised kaptenisillale sama koalitsiooni, kes hoidis riigitüüri enne 6. märtsi.

Status quo säilimises võib näha nii positiivset kui negatiivset. Võib ju küsida ka nii: miks lõhkuda midagi, mis töötab? Valitsus on ju oma asjadega masuajal hakkama saanud, mida kinnitab ka neile valimistel antud rahva mandaat.

Samas on selge, et aeg-ajalt vajab ka kõige parem masinavärk õlitamist. Eile avalikustatud Reformierakonna ministrikandidaatide seas seda õli uute nimede näol justkui on, kuid kas sellest piisab?

Ja mõistagi ootavad valijad uuelt valitsuselt ka tõotatud reforme, mida praeguse ja tulevase peaministri Andrus Ansipi suu läbi ka eile lubati.

Kriitilisemad arvamusliidrid on juba mõnda aega rääkinud stagneerumisohust. Suurem kabineti värskendus oleks andnud rohkem vastuseid neile, kes peavad valimistulemust niigi olemasoleva seisu kivistumiseks.

Portfellide vahetamine era­kondade vahel aitab ruume tuulutada. Uus inimene toob uue organisatsioonikultuuri, mis paneb ka alluvad pingutama.

Kuid valitsuskabineti koostamine on nagu valem. Täiesti võimalik, et läbirääkijatel ei õnnestunud muutujates üksmeelele jõuda, mistõttu mindigi tagasi lähtepositsioonidele.

IRLi ministrikandidaatide juures jääb avalikkusele üheks kõlavamaks küsimuseks kahtlemata see, kas erakonna esimees Mart Laar tuleb valitsusse või mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles