Õpetajate Lehes sel reedel: hirm hea hinde ees ja kuidas toetada õpetajat

Õpetajate Leht 13.04. Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 13. aprillil:
 

Mitte ainult hüpata, vaid ka mõelda

Käimas on kehalise kasvatuse ainekava uuendamine ja liikumisõpetuseks kohandamine. Paljude spordialade tehnika õpetamise asemel keskendutakse edaspidi pigem universaalsetele liikumisoskustele, millest oleks abi hilisemaski elus. Higivalamise kõrval tuleb teha ka mõttetööd ja osata end analüüsida.

Millal saab küllalt?

Maie Tuulik kirjutab, et õige armastus ei võta lapselt võimalust proovida ja õppida uusi oskusi ning kogeda tagajärgi. «Kõige turvalisemal mänguväljakul poleks enam mitte ühtegi kiike, liuvälja, karedat pinda, puid ega teisi lapsi, ja ka mitte mingit lõbu,» selgitab ta.

Algaja koolijuhi päevik. Hirm hea hinde ees

Emili kooli direktor Indrek Lillemägi teeb ettepaneku hindamismänge mitte mängida ja keskenduda õppimisele, sealhulgas õpitu pingevabale kinnistamisele. Numbrite abil saab tema hinnangul liikuda küll ühest koolist teise, õpilasi suvetööle jätta, autahvlile panna või neil aktusel kätt suruda − aga kas see on kõik, mida me tahame?

Kuidas toetada õpetajat?

Ene-Mall Vernik-Tuubel kirjutab, et tänavu 17. aprillil korraldab Pärnu Kuninga tänava põhikooli juba oma kümnenda hariduskonverentsi. Pole just palju põhikoole, kes midagi niisugust on suutnud. Kõigil konverentsidel on otsitud võimalusi õpetaja tõhusamaks toetamiseks.

Keegi teine teab juba paremini, mida ma tahan

Mugavuse ja meelelahutuslembuse tuhinas oleme loovutanud vabatahtlikult oma privaatsuse võõrastesse kätesse. Sakslastel ja eestlastel on selles osas erinev suhtumine.

Noarootsi õpilastel on tunniplaanis ka jooga

Noarootsi kool ja Noarootsi gümnaasium on ainsad koolid Eestis, kus õpilased ei tegele joogaga üksnes huviringis, vaid see kuulub juba neljandat õppeaastat kehalise kasvatuse ainekavasse. Kehalise kasvatuse õpetaja ja joogaringi juhendaja Kaili Leht kinnitab, et jooga on õpilaste seas populaarne.

Minu ees seisab mustanahaline naine ...

Madli Leikop kirjutab Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi ja informaatikaõpetaja Mari Tõnissoni tegemistest eTwinningu raames. Hiie kool on erivajadustega laste kool, mille õpilased suhtlevad eTwinningu käigus Türgi, Norra ja teiste maade tavakoolide lastega. Lapsed suhtuvad tõmmu nahaga eakaaslastesse eelarvamusteta, ehkki on sellest ka elevil.

Tippteadus vs. tõepõhjatu ajastu

Eesti TA president Tarmo Soomere tõdeb, et Euroopa Komisjoni ekspertide koostatud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade kiidab Eesti tugevat teaduskorralduse süsteemi ning ütleb, et Eesti teadus on suurepärane, kuid nendib samas, et oma riigi jaoks praktiliselt kasutu.

Liikumisrõõmu saab kaasa lasteaiast

Tallinna Lepatriinu lasteaia liikumisõpetaja Kertu Mellikov peab oma eesmärgiks tekitada lastes hoiakut, et liikumine pole mingi koll, vaid puhas rõõm.

Annely Köster: Kunstiõpetusse peab natuke salapära alles jääma

«Sõbralik dogikutsikas Sally andis meile hästi palju väärtustest, millest praegugi lähtume. Esiteks: midagi ei ole vaja teha sellepärast, et nii on aegade algusest tehtud või et nii nõutakse. Oled sa näinud mõnda koera, kes teeks midagi sellepärast, et nii on kombeks? Nii on üks meie kolmest põhiväärtusest sisukus,» kirjeldab Sally Stuudio juhataja Annely Köster stuudio põhimõtteid.

Õpetus kehade üle: vanade keemiaõpikute keel

Keemiakandidaat Arvi Liiva (TÜ keemiaosakond, 1954) tutvustab esimestes eestikeelsetes keemiaõpikutes sada aastat tagasi kasutatud keelt ja väljendeid. Üks näide: «Mitte kuld ei ole meie ilma kuningas, vaid raud. Kui keegi sortslane oma kunstiga ilmast äkitselt kõik kulla ära hävitaks, ei kaotaks inimesed selle läbi ühtigi. Raua ärahävitamine ilmast lükkaks aga terve inimsoo viletsuse sisse.»