Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Postimehe erisaade: ettearvamatuse monopol on kinnistunud Trumpile, Venemaa ja Hiina segaduses

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Postimehe stuudios leidsid välispoliitikaeksperdid Kalev Stoicescu ja Erkki Bahovski, et USA president Donald Trumpi käitumine on olnud väga ettearvamatu ja jõuline, muutes rahvusvahelise julgeolekuolukorra väga ärevaks.

«Oht mõlemapoolseks sõjategevuseks on olemas. Kui on kasutatud sõjalisi vahendeid ja jõudu, siis kunagi ei tea, millega see võib lõppeda,» kommenteeris Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

«Võimalusele sõja puhkemiseks või Süüria konflikti laienemiseks viitab ka see, kui küsida, mis sellest löögist kasu oli – kui see oli kättemaks, siis kas sellega välistatakse edaspidi keemiarünnakute võimalus? Kas sellega tõrjutakse Assad võimult? Praeguse seisuga me seda väita ei saa,» lisas ta.

Jõuline Trump

Kalev Stoicescu peab Trumpi põhjendust Süüria valitsusele rünnaku eest kätte maksta USA seisukohast vägagi ratsionaalseks käiguks: «Kuid pidada Trumpi reaktsiooni vaid kättemaksuks oleks liiga lihtsustatud lähenemine. Loomulikult oli see ajend, kuid samas väga järsk otsus.»

«Siin on paljude asjade kokkulangevus. Samal ajal on Hiina president visiidil USAs ning ärgem unustagem, et Trump ja välisminister Tillerson on andnud päris otseseid signaale ka Põhja-Koreale. Trump on näidanud otsustavust ja kiirust – kui on vaja, on ta suuteline otsustavalt tegutsema.»

Ohtlik ettearvamatus

«Ettearvamatuse monopol on tänase ööga kinnistunud Trumpile. Kõik on murelikud, kaasa arvatud Putin ja Hiina,» märkis Stoicescu.

Bahovski nõustus, et ettearvamatus rahvusvahelises poliitikas pole kunagi hea: «Eestile on alati kasulikum, kui maailm üritab järgida kokkulepitud reegleid. Kui lepete rikkumine muutub süstemaatiliseks, siis on olukord keeruline.»

«Samas – soovimata õigustada keemiarünnakuid – kas siis edaspidi hakkabki olema nii, et keegi kuskil maailmanurgas teeb midagi ja ameeriklased annavad raketilöögi? See ei viita väga süsteemsele poliitikale.»

Stoicescu viitas aga Trumpi avaldustele käituda Obamale vastupidiselt ning leplikkuse ülesnäitamise asemel reaalse keemiarünnaku korral ka vastulöök anda.

Heidutus Venemaale?

Välispoliitika eksperdid nõustusid, et mõnes mõttes võib Trumpi jõudemonstratsiooni ka positiivselt näha, pakkudes reaalset heidutust ja sõnumit Venemaale, et vajaduse korral astutakse konkreetseid samme.

«Reaalset sõja- või eskalatsiooniohtu ma praegu ei näe, pigem ollakse Moskvas ja Pekingis hämmeldunud ja mõeldakse, kuidas edasi käituda. Ka venelastel pole ühtegi head varianti praegu, kuidas edasi minna või läbirääkimisi jätkata,» arvas Stoicescu.

Yana Toomil oma roll

Yana Toomi väljaütlemisi USA rünnaku hukkamõistmisel ei tohiks Bahovski sõnul alahinnata, kuna tegemist on ainsa Eesti poliitikuga, kes on Assadiga reaalselt kohtunud.

«Toomi väljaütlemised täidavad mitmeid funktsioone,» leidis Stoicescu, «antud juhul pole Venemaa isegi eitanud, et süütud inimesed said keemiarünnaku järel surma. Nad on esitanud vaid oma versiooni loost, justkui pommitati keemialaborit. Aga proua Toom polnud isegi sellega vist nõus.»

Ühendriigid tulistasid ööl vastu reedet enam kui poolsada tiibraketti Süüriasse kättemaksuks arvatava keemiarünnaku eest tavakodanike vastu. Tegemist on Washingtoni esimese otsese sõjalise rünnakuga Süüria valitsuse vastu ja president Donald Trumpi kõige jõulisema sõjalise käiguga riigipeaks saamise järel.

Tagasi üles