Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Neeme Korv: IRLi aheldatud pealik ja vajuv vesi

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Neeme Korv | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Olukord Isamaa ja Res Publica Liidus meenutab üha enam episoodi filmist «Arabella, mereröövli tütar». Laeval valitseb kaos. Pealik on masti külge seotud. Tähelepanu ja kuulsust ihkav Halleluuja ning koguni paks laevakokk on asunud tegutsema sihiga saada Skorpioni kapteniks.

Meeskonnaliikmed käituvad erinevalt: kes vedeleb kois, puhub suupilli ja vaatab  kaptenisillal käivat võimuvõitlust irvitades pealt, kes nühib apaatselt oma kuldmünte, kes kisendab hullunult, et soovib olla uue juhi parem käsi...

Ometi on seesama meeskond suutnud pikka aega ajada ühist asja. Heakene küll, rahvuslikke väärtusi kandva konservatiivse erakonna ja piraatide eesmärgid pole muidugi võrreldavad, meeskond organisatsioonina aga küll. Siinsamas varitseb vajuv vesi ja veel ei ole laevuke selleni loksunud.

Veel on aeg kuulata mõnda mõistlikku häält, mida «Arabellas» kehastab Meremõrtsukas, ning siduda pealik lahti. Ma ei pea siin niivõrd silmas erakonna esimeest Margus Tsahknat, vaid hoopis midagi abstraktsemat. Vaateid, mille ümber erakond on koondunud. Identiteeti. Väärtusi. Poliitikat, mida kõige selle nimel on iseseisvuse taastamise ajast aetud.

Öeldakse, et musta pesu ei peaks avalikult pesema. Aga mõnikord aitab just avalikkuse luubi all olek tupikust välja. IRLil on eeskätt tänu oma erakonna eelkäijatele suuri teeneid, et Eesti on arenenud selliste vabadustega riigiks, nagu ta praegu on. Et meie poliitiline süsteem pole kulgenud sama rada nagu mõnes postkommunistlikus riigis. Ja veel – kuivõrd saab ühe erakonna käekäik üldse olla nende siseasi, kui see erakond kannab valitsusvastutust?

Põhimõtteliselt on IRLil niisiis valida, kas viia senise esimehe käe all läbi organisatsiooni reform või siis leida endi seast uus juht. Viimasel juhul hargneb tee omakorda kaheks: kas uus pealik viib pragmaatiliselt edasi IRLi senist suunda valitsuses võibolla senisest isegi vähem tõrkudes või vastupidi, tõmbab selge piiri, millest IRL üle ei lähe.

Kas see võib kaasa tuua valitsuskriisi? Võimalik. Kas täispangale minek oleks sel juhul riigimehelik? Tõsi, Eestil seisab ees Euroopa Liidu eesistumine, kuid esiteks on see suuresti administratiivne üritus – ma ei kahtle, et Piret Lilleväli, Matti Maasikas ja kümned teised tublid inimesed teevad oma tööd nii, et see rong seisma ei jää. Ja teiseks, igasuguse koosluse hoidmine on partnerite kokkulepe – valitsuses on kolm osalist.

Kindlasti arvestab iga erakond praegu, kuidas mõjutab üks või teine otsus tulemust kohalikel valimistel. Isamaa DNAs on loosungi «Plats puhtaks!» aegadest olnud väärtused oportunismist kõrgemal. Vastupidine viib laevukest vääramatult vajuva vee poole ning revanšistlikke taganttõukajaid leidub piisavalt.

Tagasi üles