Postimees 1933. aastal: 79 inimohvrit «Akroni» hukkumisel

Õnnetu saatusega õhulaev Akroni sõsarlaev 1933. aastal oma esimesel lennul. Foto: SCANPIX

New-Yorgist, 5.aprillil. Kolmapäeval jätkati hukkunud õhulaeva «Akroni» vraki otsimist New-Jersey rannikul, kuid asjata.

Ühisriikide mereväe departemangu teatel on «Akroni» pardal ohvitserisid ja madruseid 77 meest. Päästetud on ainult neli, kellest üks hiljem suri. Otsimisel merel oli uus katastroof. Ühisriikide mereväe väike õhulaev «J-3» kukkus merre. 5 päästjat hukkus.

Nüüd on saabunud raadiotelegramm aruandega hiigla-õhulaeva saatusliku retke kohta abikomandör Wiley poolt, kes päästeti. Aruandes jutustatakse, et esmaspäeva õhtul kella 22 paiku oli õhulaev ümbritsetud välkudest. Varsti pärast keskööd hakkas õhulaev kiiresti 16 000 jala kõrguselt alla tulema. Heideti ballasti välja ja saavutati uus tõus. Kell ½ 1 oli aga «Akron» alustanud kiiret kukkumist. Heideti uuesti ballasti välja ja suudeti uuesti tõusta. Kolm minutit hiljem seisis õhulaev uuesti kohutava tormi keerises, mis hakkas õhulaeva alla poole ajama. Tüür sai vigastada ja läks rikke. Viimaks muutus allaminek kukkumiseks.

Aruande järgi oli õhulaev vastu veepinda puruks kukkunud. Välgu valgusel oli Wiley näinud palju mehi rusude keskel ujumas. Kuid lained triivisid abitut vrakki kiirelt edasi.

Kohutav lennuõnnetus ei jäta mõju avaldamata ka edaspidiseks. Washingtonis ütles saadikutekoja merekomisjoni esimees: «Meie ei ehita enam juhitavaid õhulaevu.» Kolmest ehitatud õhulaevast oleme kaotanud kaks.

«Akron» oli Ameerika Ühisriikide mereväe uuem õhuristleja, mis ristiti alles 8. augustil 1931. aastal ja ületas igati Saksa populaarse õhulaeva «Graf Zeppelini». «Akroni» maht oli tervelt 6,5 miljonit kuupjalga ja pikkus 240 meetrit. «Akroni» sisemuses tegi lende kaasa 5 lennukit, millede õhus startimiseks oli eriline trapeetsseadeldis. Õhulaeval oli 7 kuulipidujatepesa ja 16 kahurit. Keskmiselt 100 kilomeetrilise tunnikiiruse juures oli tegevusraadius 18 000 kilomeetrit.

6.04.1933