Tellijale
Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/25/5433323t1hcee4.jpg)
Mitte kunagi teoks saanud Eesti-Soome ühisriigi mõtet hellitasid saja aasta eest mitmed eesti ja soome vaimse ning poliitilise eliidi esindajad, kirjutab ajaloolane Seppo Zetterberg.
Soome ja Eesti ühenduste sümboliks kinnistus juba varakult «Kalevipojast» tuntud Soome sild. Just nüüd tundub aga nii, et Soome sild on taandumas uue arusaama, Soome tunneli ees. Aga veel enne, kui tunnel valmis saab, on põhjust meenutada mõtet Soome ja Eesti unioonist ehk kaksikriigist.
Juba Lydia Koidulal oli olemas selge visioon. Kui 1869. aasta esimesel üldlaulupeol osales kaks soomlast – Johannes Reinhold Aspelin ja Carl Gustaf Swan –, räägiti nendega «meie rahvaste ja keelte lähendamisest». Ja Kreutzwaldile kirjutas Koidula nii: «… me panime Soome sillale nurgakivi».
1870. aasta algupoolel kirjutas Koidula oma armastatud soomlasest sõbrale Antti Almbergile, et «Soomemaa on meil alati kui laiem ja suurem isamaa mieles ja südames». Almberg vastas lootvat, «et kord see päev koidab, mil Eesti ja Soome rahvas ühendatud, iseseisva rahvuskonnana võtab osa inimsuse suurest kultuuritööst!».
Ja kui 1881. aastal sai Soome Kirjanduse Selts 50-aastaseks, kirjutas Koidula oma kuulsa luuletsükli «Soome sild». Seal laulis ta lisaks kõigele muule: «Silla otsad ühendatud, / Kandes ühte isamaad» ja et «Issand ise jagab hinda, / Et meil kokku käivad teed!»
Romantiline ja luuleline Soome sild hakkas vähehaaval saama konkreetsemat sisu. Pärast 1905. aasta revolutsiooni end Soomes varjanud Konstantin Pätsi kaheosaline visioon «Soome-Eesti sild» ilmus Peterburi Teatajas 1909. aasta alguses. Päts kirjutas, et eestlastel pole teist lähemat kultuurrahvast kui soomlased. Soome ja Eesti vahel tuleks eriti edendada majandus- ja kultuurisuhteid. Näiteks pani Päts ette asutada soome-eesti pank ja korraldada ühiseid põllumajandusnäitusi.
Kultuuri alal peetaks ühiseid laulupidusid, eesti teatriseltsid esineksid soomlastele ja maade karskusseltsid võiksid tegutseda käsikäes, kujutles Päts. Kui tegutseks ajalehtede ühine uudisteagentuur, vabanetaks sellest, et eestlased ujuvad Soome olude tundmises vaimustuse udus ja soomlased õpivad kooliraamatutest, et eestlased on poolmetsik rahvas.
* Gustav Suitsu kaksikvabariik
Kui Venemaa olukord muutus sügisel 1917 üha kaootilisemaks, siis arvas pikalt Soomes elanud Gustav Suits, et Eesti peaks pürgima iseseisvuse poole ja samas moodustama uniooni Soomega. Esinedes novembris Soome Üliõpilaste Sotsiaaldemokratlikus Ühisuses, pani Suits ette, et Soome ja Eesti peaksid sõlmima riikide liidu ehk uniooni, kuid mitte looma liitriiki ehk föderatsiooni. «Omalt poolelt peame Soome–Eesti kaksikvabariigi teostamist nüüdses maailma seisukorras mõjusaks abinõuks kummagi maa rahvavõimu, iseseisvuse püüete ja hea käekäigu kindlustamiseks.»
Suitsu visiooni järgi oleks nii Eestil kui Soomel olnud oma asutav kogu, põhiseadus, parlament ja sisemised asutused. Ta uskus, et mõlemad riigid täiendaksid majanduslikus mõttes teineteist ja lisaks tugevdaks kaksikriik Soome ja Eesti kaitsevõimet. «Soome lahe ranniku ja rannikumere kuulumine sama realunioni piirkonda ning ühine maakaitse korraldus, kui niisugune peaks vajaduslikuks saama, hõlbustaks jälle suurelt kummagi ühenduslase iseseisvuse ja erapooletuse alalhoidmist sõja ja rahu ajal.»