Otseülekanne konverentsilt: kui kaugele võiks ulatuda NATO ja ELi omavaheline kaitsekoostöö (1)

Georgi Beltadze
, arvamusportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Riigikogu konverentsikeskuses algab homme kell 9.30 viies rahvusvaheline konverents «NATO-Euroopa Liidu ümarlaud», mille peakorraldaja on Eesti NATO Ühing (EATA).

Konverentsil analüüsitakse muutunud rahvusvahelist julgeoleku olukorda, NATO ja Euroopa Liidu sõjalist koostööd ning küberjulgeolekuga seonduvat. Paneeldiskussioone juhivad ja neis osalevad rahvusvaheliselt tuntud eksperdid USAst, Saksamaalt, Rootsist, Belgiast ja Eestist.

Konverentsist võtab osa 54 noort ametnikku ja diplomaatiatudengit kokku ligi 30 riigist, lisaks Eesti asjatundjad ning siin resideeruvad suursaadikud. Osavõtjad esindavad nii Euroopa Liidu kui ka idapartnerluse riikide ja kolmandate maade tulevikuliidreid. Põhiettekandega Euroopoa Liidu-NATO koostööst esineb Euroopa Parlamendi liige, vastava teema raportöör Urmas Paet.

«Euroopa Liit peab kaitsekoostööd kiiresti tugevdama,» ütles Paet. «Kõik selleks tehtavad sammud peavad käima koos NATOga, sest NATO ja Euroopa Liit on loomulikud partnerid Euroopa julgeoleku tagamisel. Euroopa Liidul on palju seni kasutamata võimalusi kaitsekoostöö arendamiseks, sealhulgas eesmärk panustada kaitsekuludesse kaks protsenti SKPst.»

USA armee poliitikanõustaja kolonelleitnant John Frick ütles, et Euroopa Liidu ja NATO sisuline koostöö on muutunud oluliseks eriti sõjalises valdkonnas. «See tähendab nii vajadust paremini rahastada seni piiratud ressursse kui ka ühisrinde näitamist neile riikidele, kes soovivad näha ebakõlasid Euroopa Liidu ja NATO vahel.»

NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Sven Sakkov rääkis, et küberrünnakud pole mitte ainult üha sagedasemad, vaid ka aina komplitseeritumad. Samu väärtushinnanguid kandvad riigid peavad tema sõnul küberjulgeoleku vallas koostööd tegema ning samamoodi ka demokraatlike riikide ühendused nagu NATO ja Euroopa Liit. «Rahvusvaheline koostöö on juba nii meie keskuse DNA-sse kui nimesse sisse kirjutatud,» lisas Sakkov.

Konverents korraldatakse koostöös NATO peakorteri, Friedrich Eberti Fondi, välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja riigikoguga.

Töö toimub inglise keeles.

Ajakava:

Ürituse moderaator: Emmet Tuohy, Idapartnerluse keskus

9.30-9.45 Tervitussõnad

Tobias Mörschel, Friedrich Ebert Stiftung

Hannes Hanso, riigikogu riigikaitsekomisjon 

9.45-10.15 Avaettekanne

Urmas Paet, Euroopa Parlament 

10.15-10.30 Paus

Paneeldiskussioonid

10.30-12.00 «NATO-Euroopa Liidu koostöö alused»

NATO ja Euroopa Liit seisavad silmitsi mitmete ohtudega tänapäeva maailmas. Kahe organisatsiooni koostööst on juba pikalt räägitud, kuid siiani pole praktika olnud märkimisväärne. Mis võiksid olla põhitegurid NATO ja Euroopa Liidu vahelisel koostööl, miks nende koostööst on siiamaani eksisteerinud peamiselt vaid paberil, milline võiks olla tsiviilühiskonna roll?

Thomas Mell, kaitseministeerium

Uwe Optenhögel, Friedrich Ebert Stiftung

Moderaator: Mike Winnerstig, Rootsi kaitseuuringute agentuur

12.00-12.30 Kohvipaus

12.30-14.00 «Sõjaline koostöö NATO ja Euroopa Liidu vahel»

Pärast Varssavi tippkohtumist on küsimus Euroopa armeest taas päevakorda tõusnud. Kas ühendus vajab oma armeed? Millised on plussid ja miinused selles küsimuses ning kas see oleks lisandväärtuseks NATO-le? Kuidas saaks Euroopa Liit ise rohkem kaitseteemadesse panustada? Mis on need sõjalise koostöö põhiaspektid kahe organisatsiooni vahel?

Kaptenleitnant Kurt Engelen, Belgia sõjaline esindus NATO juures 

Kolonelleitnant John Frick, USA armee poliitilise nõuniku büroo, NATO Brunssum

Kolonel Riho Rõngelep, Eesti sõjaline aseesindaja NATOs

Moderaator: Marko Koplimaa, kaitseministeerium

14.00-15.00 Lõuna

15.00-16.15 «Tõkestades koos hübriidohte»

Hübriidohud on tänasel päeval ühed põhielemendid NATO-le ning Euroopa Liidule esitatud väljakutsetes. Kuidas saaksime koos neid ohte tõkestada? Kas hübriidvaldkond on põhiline koostöö valdkond NATO ja Euroopa Liidu vahel? Kas NATO küberväejuhatus oleks vajalik?

Beata Bialy, NATO Strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus

Sven Sakkov, NATO küberkaitse  kompetentsieskus

Kristi Raik, Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut (FIIA)

Moderaator: Tomas Jermalavicius, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus (ICDS) 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles