Juhtkiri: sogane läbipaistvus

Riigi palgal olevate ametnike töö tasustamine maksukroonidest peab olema üheselt mõistetav ja läbipaistev ning selles osas on kehtiv avaliku teenistuse seadus ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga astutakse küll mitu sammu õiges suunas, kuid praegusel kujul sisaldab see kahjuks küsitavusi just läbipaistvuse seisukohalt.

Põhialustes on positiivne, et justiitsministeeriumis valminud ja kooskõlastusringile saadetud eelnõu täpsustab riigiametniku mõistet, viies sellest staatusest välja need töötajad, kelle tööülesanded on pigem tehnilist ja toetavat laadi. Ehk 26 000 ametnikust jääb järele 16 000. Tõesti, miks peaks näiteks raamatupidajale või andmesisestajale laienema samasugused hüved kui oma valdkonnas vägagi vastutusrikkaid otsuseid langetavale ametnikule?

Mõistlik on kaotada hüved (ülisuured koondamishüvitised, lisapuhkused, tööandja eluruumi kasutamine jne), mis võisid ehk olla õigustatud eelmise kümnendi keskpaigas, mil riigileiva viil oli valdavalt üsna õhuke ning seda tuli kuidagi kompenseerida. Ajad, kui erasektor tööjõuturul tugevama õigusega töötajaid valis, on möödanik ning see peaks kajastuma ka uuenevas seaduses.

Riigiametnike palkade puhul vast enim kritiseeritud läbipaistvuse küsimus ei näi paraku rahuldavat lahendust saavat, ehkki seadusega sätestatu ja rakendatava palgakorralduse vahel valitsevast suurest erinevusest on Eestis palju räägitud ja nn automaatsed lisatasud (keele, staaži jms eest) peaksid kaduma.

Kuidas saab uus süsteem olla parem, kui isegi eelnõu koostanud justiitsministeerium ei oska öelda, kuidas palku tegelikult määrama hakatakse?

Eelnõu järgi loobutakse kesksest palga­astmestikust ning iga ministeerium saab oma. Kuna muudatused üheselt juba ametisolevatele ametnikele ei laiene, tõotab üleminekuaeg kujuneda lausa eriliseks assortiikompotiks, mille koostises keegi ühel hetkel enam ei orienteeru.

Samas on ette teada, et praeguste lisatasude abil kõrgele kergitatud palgasumma jääb ametnikule alles ka siis, kui uus palgaastmestik samal ametikohal madalamat tasu peaks näitama. Seega võtab juba seniste palkade säilitamise kohustus võimaluse palkasid edaspidi ühtedel põhimõtetel määrata.

Omaette probleemiks võivad kujuneda  ka tulemustasud, mida eelnõu seletuskirja järgi võib maksta, kui «kvantitatiivsed või kvalitatiivsed eesmärgid on täidetud kindlal perioodil». Sõnastus ei jäta küll erilist kahtlust, et teatud osa palgast jääb endiselt varjutama saladusloor.