/nginx/o/2017/11/16/7316535t1hfd34.jpg)
/nginx/o/2016/09/12/5825587t1h288e.jpg)
Kui peaministriks saanud Jüri Ratas loobus senisest Keskerakonna retoorikast ning mõistis ID-kaardi olulisust meie e-riigile ja ühtlasi ka pisikesele Eestile tervikuna, siis Jaanus Karilaiu puhul realiseerus kõige hullem risk – Postimehe arvamusloos tõstab ta mõõga e-riigi kogu senise eduloo vastu, otseselt ning tagasivõtmatult. Välja pahvatab viha Eesti IT-alaste edusammude vastu.
Sisuliselt jätkab Karilaid Keskerakonna pikaajalist joont e-teenuste vastu, mistõttu pole keeruline mõista, et oma valijaskonnale läheb Karilaid hästi peale. Omamata suuremat ettekujutust arvutitest või internetist, lahterdab ta maletaja osavusega interneti pooläpardunud ja poolkasutatavaks tehnoloogiaks ning e-hääletuse arusaamatuks valemiks, kus liidetavate summa moodustub lambist. Karilaiu arvamusest otseselt küll ei selgu, kes valemi pooli tasakaalustab, kuid kuna peale Reformierakonna kedagi nimeliselt häbiposti pandud pole, võib oletada, et ju siis nemad.
Väide, et «e-valimiste puhul ei saa kunagi teada, mis su häälega edasi saab», on küüniliselt demagoogiline. Eesti teadlased ja IT-spetsialistid on teinud tuhandeid tunde tööd, et iga üksik hääl võetaks absoluutse täpsusega arvesse, vaatamata sidekatkestustele, arvutiriketele ja mistahes ootamatustele.
On paika pandud väga täpsed protseduurid, koostatud on kogu hääletusprotsessi reguleerivad detailsed dokumendid, on avaldatud ja korduvalt üle kontrollitud häälte vastuvõtmise ja arvutamisega seotud programmikood. Ja siis tuleb «asjatundja» Karilaid ning teatab, et see reaalsus temale ei kehti.
Pean tunnistama, ma pole kunagi elus kohanud ei arvutit ega tarkvara, mis kvalifitseeruks religioosseks. Mõlemad teevad, milleks häälestatud. Kui on kahtlusi, no astuks siis ehk sisse valimiskomisjoni uksest ja esitaks küsimusi? Teeks ettepanekuid? Suhtleks tehnikutega, kes e-hääletuse ausust ja sõltumatust tagavad? Asutaks parlamendikomisjoni? Ei, need demokraatlikud lähenemisviisid ei kõlba.
Reaalsuse eiramine pole lihtsalt usk ega juhuslikult tehtud eksitus. Kahjuks võib aimata ka pikemaajalist tegutsemisplaani, uusi artikleid homme ja ülehomme ning kogu valimisteni jäänud kaheksa kuu jooksul.
Oleme varemgi näinud, kuidas vahetult enne e-hääletust ilmub välja mõni järjekordne ringireisiv mustkunstnik, kes nõustab e-hääletusest loobuma.
Karilaiu rünnakust saab selgeks, et asi pole pelgalt Keskerakonna elektoraadi eeldatavates harjumustes. Isegi riigis võimul olles häirib e-hääletus Karilaidu eksistentsiaalselt. Temale oponeerides – absoluutne võim ausatele, demokraatlikele ja seaduse alusel korraldatud valimistele on meil juba ammu antud, muuhulgas sellesama Keskerakonna häältega ning inimese eelistatud hääletusviisist sõltumata.
Üha kiirenevat elutempot arvestades osutubki inimestel füüsiliste valimiskastide juurde jõudmine üha keerulisemaks ning kui tahame valimiste representatiivsust ja osalusprotsenti säilitada, tuleb eluga kaasas käia.
Lõpetuseks tuleb küsida, Jaanus Karilaid, mida tead sina küberrünnetest või nende abil häälte varastamisest? Ja kui tead, siis kust allikast need teadmised ja oskused pärinevad?