Wenelased seletavad piiri vahejuhtumisi
Postimees 1931. aastal: Walge mantliga meest pole olnudki, kõiges olewat süüdi Eesti piiriwalwur
23. märts 2017, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäewal oli nõukogude Wene piiriwalwe wõimudel kokkusaamine meie piiriwalwe Narwa jaoskonna ülemaga, hiljuti Dolgaja Riiwa juures asetleidnud piiri wahejuhtumise asjus. Kokkusaamine oli piirikordoni lähedal nõukogude Wene territooriumil.
Wenelased informeerisid meie piiriwalweeõimusid nende poolt toimepandud juurdluse tulemustega selles asjas. Wenelaste seletustest ilmneb, et nende andmed lähevad tublisti lahku meie piiriwalwe poolt toimetatud juurdluse tulemustest.
Walge mantliga meest ei ole nähtud
Täielikult eitawad wenelased walge mantliga mehe olemasolu piiri wahejuhtumise juures. Nagu teada selle saladusliku walge mantli mehe pärast see wahejuhtumine tuligi. Koha peal leitud suuskade olemasolu ei salga küll ka wenelased, kuid nad ei tea oma seletuste juurde lisada, kellele kuulusid need suusad ja kuhu jäi see isik, kes neid tarvitas. Edasi seletasid wene võimud, et kogu tüliküsimuse algatajaks oli olnud meie piiriwalwe tunnimees, kes olevat esimesena awanud tule Wene piiriwalwurite pihta, lastes 10-15 pauku. Kuulisid wuhisenud nende piiriwalwurite peade kohal ning nad olid sunnitud wastama omalt poolt samuti tulega. Wene piiriwalwurid olewat lasknud kõigest mõne paugu. Ka ei tunnista wenelased, et wahejuhtumine sündinud Eesti territooriumil. Nad seletawad, et kogu sündmus olewat nähtawasti aset leidnud otse piiri peal. Haawatasaanud nõukogude Wene piiriwalwuri lamamisase lumes oli küll meie territooriumil, kuid wenelased arwawad, et see oli wõinud tekkida ka libisemisest suuskadel enne haawatu mahakukkumist. Üldse tahavad wenelased selle wahejuhtumi teha niiwõrd wäikeseks ja tähtsusetuks kui wähegi wõimalik.
Nende poolt awaldati soowi, et asi lõpetatakse harilikus korras, ilma et ette wõtetakse mingisugust diplomaatilist lahenduswiisi. Piiri wahejuhtumise küsimus ei ole aga iseenesest mitte nii lihtne, pealegi on meie piiriwalwe wõimude poolt toimetatud juurdlusmaterjalid juba üle antud wälilsministeeriumile ja selle tõttu ei saa meioe piiriwalwe wõimud enam omal algatusel küsimust lahendada. Wahejuhtumise lahendamine nõukogude Wene ja Eesti piiriwalwe wõimude wahel wõib sündida weel ainult siis, kui wälisministeerium leiab, et küsimus iseenesest kuigi tähtis ei ole ja annab selle uuesti lahendamiseks tagasi meie piiriwalwewõimude korraldusse.
Esmaspäevaks tahab Tallinna ja Narwa jaoskonna piiriwalwe ülem, et wenelastega läbirääkimi. Tulemuste üle wastawatele wõimudele seletusi anda. Ühtlasi selgub siis, kas küsimus lahendatakse harilikus korras wõi diplomaatilisel teel.