Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus selgitab, miks oleks arvestades kasulik varuda puitu turberaietega, mis on looduslähedane ja säästlik metsa majandamise viis.
Hardi Tullus: lageraie alternatiivid – miks me neid ei kasuta? (6)
21. märts 2017, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaseaduse muudatusettepanekud on jõudnud riigikogusse. Ettepanekute paketi üks tähtsamaid metsapoliitilisi suundi on soodustada lageraie suhtes alternatiivseid metsa uuendusraieid ehk turberaieid ja valikraiet.
Maaülikooli metsateadlaste pakutavad muudatusettepanekud leevendavad neile raieviisidele seni kehtivaid piiranguid eesmärgiga suurendada turberaiete ja valikraie populaarsust ning tagada teadustulemustele tuginedes nende raieviiside senisest suurem edukus metsade uuendamisel ja uue metsa kasvatamisel.
Lageraie on omandanud ühiskonnas negatiivse varjundi. Vana mets likvideeritakse, muutub maastik, muutub inimeste metsakodu või suvila ümbrus, muutuvad elupaigatingimused paljudele liikidele, või nagu armastavad öelda semiootikud: muutub metsa vaade. Metsameeste juttu, et raiesmikul hakkavad kasvama uued puud ja et iga saja-aastane puu on olnud väike ja noor, tõejärgses ühiskonnas eriti kuulata ei taheta.
Samas on lageraie mõju Põhjamaade okas- ja segametsades üpris sarnane loodusliku tulekahjuga. Nagu pärast metsapõlengut jäävad mõned vanad ja paksukorbalised puud ellu, nii jäetakse ka pärast lageraiet kasvama säilikpuud vana metsa liikide säilitamiseks ja seemnepuud uue metsapõlve saamiseks. Pealegi on lageraielangid meil väikesed, keskmiselt poolteist hektarit.
Kolm turberaieliiki
Metsanduse pikaajalisel praktikal on pakkuda ka teisi võtteid küpsest metsast puidu varumiseks ja uue metsa kasvama saamiseks, seda looduslähedasel põhimõttel. Näiteks turberaied, mida võime teha omakorda kolmel viisil.
Neist levinum on aegjärkne raie, kus vana metsa harvendatakse ühtlaselt, nii et uued puud saaksid vana metsa turbe all kasvama hakata. Kui uusi puid on piisavalt ning neil on kasvuhoog sees, siis raiutakse vana mets lõplikult. Turberaiet võib teha ka häiludena neid pikkamööda laiendades – nii saame erineva vanusega mitmekesise struktuuriga uue metsa.
Turberaie võib olla ka kitsa, umbes puudekõrguse laiusega lageraiena, siis nimetatakse seda veerraieks. Veerraie lank ei pea olema sirge, vaid võib olla kõvera kujuga ja niimoodi paremini maastikku sulanduda.
Ja täiesti eraldi raie- ja metsamajandamise viisina lubab metsaseadus teha valikraiet ning majandada metsa püsimetsana, näiteks Kesk-Euroopas on niisugune metsakasvatuse süsteem ajalooliselt pikkade traditsioonidega ning laialt kasutusel.
Paraku on kõik need alternatiivsed metsa uuendusraieviisid Eestis väikeses mahus kasutusel. Looduses on vähe näiteid, mida saab esitada nende raieviiside eduloona, et julgustada metsaomanikke ja metsakasvatajaid neid rohkem kasutama. Turberaiete abil varutakse kõigest paar protsenti küpsetest metsadest saadavast puidust ja valikraieid tehakse ainult sadakond hektarit aastas.
Et puud saaksid kasvuhoo
Mida ja miks soovitame metsaseaduses ja selle põhjal kehtestatavas metsa majandamise eeskirjas muuta, et tulemused oleksid edukad? Peamine muudatusettepanek nii turberaiete kui ka valikraie suhtes on lubada raiuda vana metsa esimese raievõttega hõredamaks, kui praegu kehtivad normatiivid seda võimaldavad. Seda selleks, et noored puud saaksid parema kasvuhoo.
Nimelt on metsaökoloogilistes uuringutes saanud järjest selgemaks, et niisuguses metsavööndis, kus asub Eesti, on puudevahelises konkurentsis tähtsal kohal puude juurkonkurents.
Ei piisa, kui hõredaks raiutud metsa alla jõuab palju valgust, tuleb arvestada ka seda, et vanad ja suured puud ei võtaks mullast ära toitaieneid ja kuivadel kasvukohtadel noorte puude eluks vajalikku mullavett.
Samas on noortel puudel vanade puude all edukalt kasvamiseks väga head tingimused. Ükski puu ei ela metsas üksi, toimib tihe ja keeruline koostöö paljude mullas elavate organismidega, eriti väärtuslik on sümbioos seentega.
Kõik need koostöö vormid antakse vanade puude läheduses kasvama hakkavatele noortele puudele edasi. Tähtis on ka uute puude geneetiline päritolu. Kui idanevad samas kasvukohas looduslikus konkurentsis välja valitud puude seemned ja kasvab uus mets, siis on see parim, et tagada uue metsa elujõulisus. Samuti on turberaiete korral paremad tingimused selleks, et vana metsa samblad ja samblikud jõuaksid uuendatud metsakooslusse.
Säilikpuude nõue
Teine muudatus turberaiete ja valikraie regulatsioonides on otsus ära jätta puuliigiline piirang. Turberaieid on seni soovitatud peamiselt keskmise viljakusega männikute uuendamiseks. Võib julgelt lubada metsaomanikul katsetada neid raieviise ka kuusikute uuendamisel.
Seni on lähtutud peamiselt tormikahjustuse riskist, mis on hõredaks või häiludena auklikuks raiutud kuusikutes suurem kui teiste puuliikide puistutes. See on aga pigem teadmine, mida tuleb arvestada metsaomanike nõustamisel ja koolitamisel.
Kõik need muudatused on plaanis kehtestada majandusmetsade kohta – see on metsades, kus lageraie on lubatud. Piiranguvööndi metsades, seal, kus turberaieid ja valikraiet tohib teha, aga lageraied on keelatud, seadusemuudatust praegu ei tule.
Need arutelud on veel ees ja jäävad järgmisteks metsaseaduse korrastusteks. Juba seekord on aga kavas seadusse viia säilikpuude jätmise nõue kõigi uuendusraieviiside ja ka valikraie kohta, seni kehtis säilikpuude nõue vaid lageraie kohta.
Asjata halvustatud puupõllud
Metsanduskauged inimesed on väitnud, et meil polegi päris metsa, on vaid puupõllud. Tegelikult on Eesti metsad, ka need, mis kaitse alla võetud, valdavalt poollooduslikud. See tähendab, et midagi on inimene istutanud või külvanud, midagi on loodus lisanud ja midagi on ära raiutud. Maailma metsanduses, inimkonda puiduga varustades, on puupõldudel – plantatsioonilisel metsandusel – oluline koht, ja seda arvustada on rumal.
Tänu puupõldudele saadakse ligi pool maailmas tööstuslikult kasutatavast puidust ja teisalt on võimalik võtta rohkem looduslikke metsi kaitse alla.
Eesti on oma poollooduslike metsadega õnnelikus seisus ja jätkusuutlik. Seejuures on turberaietega puidu varumine ja metsade uuendamine üks kõige looduslähedasemaid viise. Püüame seda metsandusvõtet soodustada, propageerida ja metsaomanikke julgustada oma metsas säästlikult tegutsema.