/nginx/o/2021/01/07/13565012t1hc9c7.jpg)
Kui kohtusin Eesti arvamusliidrite lõunal Postimehe arvamustoimetuse juhiga, küsis ta esimese asjana, millal ma neile Valga piiri ääres Valkas toimuvast alkorallist kirjutan. Jälle see alkoholi teema, mõtlesin. Kõik seostavad Valgaga alkoholi, nagu siin muud ei olekski, kirjutab ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha.
Jah, Läti poolel Valkas on praeguse seisuga lätlaste maakonnalehe Ziemellatvija andmetel juba seitse alkoholipoodi. Valga linna Tallinna poolt sisse sõites tervitab saabujaid kõigepealt suur kollane alkoholipoe reklaam ja alles siis tuleb väikselt Valga linna nime tähistav märk. Nii vaadates võib tõepoolest mõnel tekkida mulje, et siseneb juskui alkopealinna, sest alkoholipoodidele viitavaid silte on siin palju. Koguni nii palju, et Tartu poolt linna sisenedes varjab lausa üks alkopoe silt teise.
Tegelikult ei ole enamasti kohalik inimene see, kes pidevalt seal alkoholipoes käib. Seetõttu ei saa kohalik aru, miks ülejäänud Eesti Valgaga seoses muust ei räägi kui alkoholist. Kohalik inimene käib suuremas osas hoopis Läti ehituspoodides, toidupoodides ja alkopoodi satub harvem ehk siis, kui tal suurem juubel pidada. Või kui käib iga päev, siis ostab ta sealt teistest vähem. Tal pole ju ka vajadust endale alkoholi virnades koju ladustada – pood on niikuinii käepärast.
Alkorallit korraldavad pigem mujalt tulijad või läbisõitjad. Need, kes suurte virnade viisi alkoholi autosse tassivad, on ostlema tulnud kaugemalt. Paljud ka suurest uudishimust, sest ajakirjandus kirjutab sellest kogu aeg. Meedia tähelepanu on alkokaubanduse vastu nii suur, et tihtipeale võib Alko1000 poest mööda sõites seal parklas näha mõnd Eesti meediaväljaande kirjadega autot seismas.
Valka linnapea Vents Armands Krauklis on öelnud, et ta näeb alkoturismis kasu: tulevad inimesed alkoholi ostma, vaatavad ka mujal ringi ja turism missugune. Valgalased arvavad aga, et alkoturist enamasti tulebki vaid alkopoodi ja sellega tema käik piirdubki. See sihtrühm ei ole see, kes siia majutub ja siia raha jätab. Kui põhjuseks on odav alkohol, on Valka tuleku eesmärk ju kokku hoida.
Tegelikult on Valgamaa puhul paljust muustki rääkida kui alkoholist. Näiteks kaunist loodusest, hakkajatest inimestest ja paljust muust. Igapäevaelus kohalik inimene alkoholist siin ei räägi. Lätti on eestlane poodi käinud ka varem, ammu enne, kui alkoholipoed piirile tekkisid. Vastastikune huvi teineteise kaubanduse vastu on olnud juba ammu ja see kestab edasi. Kui minna Lätis toidu- või ehituspoodi või isegi Riia kaubamajadesse – igal pool kohtad eesti keelt ja eestlasi. Samamoodi on Valga poodides lätlasi. Lätlased käivad ka busside viisi Pühajärve spaas. Millegipärast on suurt huvi äratanud aga vaid alkopoed.
Autor on ajalehe Valgamaalane peatoimetaja.