Berliinist, 14. märtsil. Saksa vabariigi presidendi valimised on annud väga erakordseid tagajärgi. Praegune vabariigi president Hindenburg on saanud valdava ülekaalu, kuid absoluutsest enamusest on siiski puudu jäänud, nimelt vähem kui pool protsenti. Sellega osutub tarvilikuks teise valimiskäigu pidamine 10.aprillil.
Postimees 1932. aastal: ei Hindenburg ega Hitler
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam-vähem lõplikkude ametlikkude valimistulemuste järele on antud hääli 37 575 876. Antud häältest on Hindenburgi poolt 18 661 736 häält, Hitleril 11 328 571 häält, Thälmannil 4 971 079 ja Winteril 111 570 häält.
Valimistest osavõtt on olnud erakordselt elav. Keskmiselt on hääletamisest osa võtnud 85 protsenti valimisõiguslikkudest kodanikkudest. Mõnedes valimisringkondades on osavõtjaid isegi 95 protsenti.
Valimispäev möödus kogu Saksamaal üldiselt rahulikult. On siiski terve rida kohti, kus ägeda valimiseelse kihutustöö tagajärjel on meelte pinevus annud põhjust veristeks kokkupõrgeteks, mis nõudnud inimohvreid.
15.03.1932