Tõnis Oja: koalitsioonipoliitikud sellest ei räägi (2)
9. märts 2017, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/06/6230357t1h033e.jpg)
Peaministripartei propagandatoru, ajaleht Pealinn kuulutas mõni päev tagasi, et Eesti plaanib välismaised suurkorporatsioonid siinsest maksuparadiisist välja ajada. «VÄLJAAJAMINE PARADIISIST: Valitsus võtab seni maksuvabadust nautivad suurfirmad pihtide vahele,» kuulutas nädala alguses ilmunud artikli pealkiri.
Jutt on panditulumaksust, mida valitsus kavatseb kontsernisisestele laenudele kehtestada. Koalitsioonierakondade poliitikud on püüdlikult tekitanud kuvandi, et 20-protsendiline panditulumaks kehtestatakse välismaistele suurkorporatsioonidele, kes siin teenitud kasumit laenurahana ebaseaduslikult välja viivad, ja maks on vajalik «välismaistest kapitalistidest varaste ja petiste» ohjeldamiseks.
«Kui siin Eesti riigis oma jõukust teenitakse, siis on õige ka see, et teatud osa sellest jääb Eesti riigile,» põhjendas Pealinnale seaduse vajalikkust peaminister Jüri Ratas.
Asjaolu, et osa ettevõtteid, eriti välismaised korporatsioonid, teenitud kasumit dividendidena välja ei maksa, vaid nende omanikud eelistavad laenu võtta, on põhjustanud ristisõja välisettevõtete vastu.
Krediidiinfoettevõte Creditinfo koostas ilmselt panditulumaksu kavast ajendatuna kiiresti Eestist välja andvate kontsernisiseste laenuandjate edetabeli, millest sisuliselt sai välisomanduses olevate suurettevõtete häbipost.
Kurioosne on nimekiri selle poolest, et viie suurima «riigieelarvet ja Eesti inimesi püganud» ettevõtte hulgas on Swedbank, kes on kolme aastaga maksnud 171 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu, mis on suurim ettevõtte tulumaks, mida üks ettevõte Eestis maksnud on. Häbipostis neljandal kohal on A. Le Coq, mis on viimastel aastatel olnud üks suuremaid ja stabiilsemaid dividendimaksjaid ja seega ka ettevõtte tulumaksumaksjaid Eestis.
Millest aga koalitsioonierakondade poliitikud rääkida ei taha, on see, et panditulumaksu ei saa kehtestada ainult välisettevõtetele. Kui maks tuleb, hakkab see kehtima kõigile, ka Eesti ettevõtjate omanduses olevatele kontsernidele.
Panditulumaksu eelnõu on rahandusministeeriumis tegemisel ning konkreetsed detailid saavad teatavaks siis, kui see kooskõlastusringile läheb. Eks millalgi tulevikus ole siis näha, kas seadus saavutab oma eesmärgi – sundida väliskontserne siinsetelt tütarettevõtetelt pikaajaliste laenude asemel dividende välja võtta – või mitte.
Aga hüsteeria välisettevõtete suhtes on oma tulemuse juba andnud. Eesti Panga värske statistika järgi näitab Eesti maksebilansi finantskonto, et eelmisel aastal tehti otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali vähem, kui sealt raha välja viidi, mis tähendab, et nii-öelda uut raha eelmisel aastal investeeringuteks ei tulnud, kirjutas keskpanga ökonomist Kristo Aab. Viimati oli seesugune olukord üle kümne aasta tagasi.