EKI keelekool: kõnetama

Maire Raadik
, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maire Raadik
Maire Raadik Foto: Erakogu

Hiljuti jäi mulle ühe teatritegija intervjuud kuulates kõrva fraas «mis mind kõnetab ja mida ma lahkan». Ses ütlemises olid koos üks uus ja üks vana moeväljend.

Kõnetama ja lahkama on sõnad, mille algsele ehk otsesele tähendusele on aja jooksul lisandunud uus, piltlik tähendus. Lahkama-verbi tutvustas Johannes Aavik oma uute sõnade sõnastiku teises trükis 1921 kui murdesõna, mida kirjakeel võiks vajada tähenduses ’lahti või lõhki lõikama’. Kirjakeel võttiski sõna omaks, lausa sel määral, et 1975. aastal on ajalehes Edasi kurdetud: lahkama on moesõna. Küllap oli asi rohkes probleemide lahkamises ning sellest ajast peale on keelerahvas ka õpetanud, et vaimseid teemasid võiks pigem arutada, käsitleda või analüüsida kui lahata.

Nüüd on moes kõnetamine. Võtke endale aega ja pange tähele, kui palju seda sõna meie ümber lehvib. Kõige sagedamini kõnetavad muidugi kunstiteosed: filmid, raamatud, muusika, kunst (kunstimuuseumil on isegi koolituskava «Kunst kõnetab kõiki»). Kuid mitte ainult: Leisi uus tankla kõnetab kliente; välisturisti kõnetab kohalik söögi- ja joogikraam; sport kõnetab 92% Eesti elanikkonnast; lugejaid kõnetasid president, arvamuslood ja veidrused; Trump kõnetab madalaimat ühisnimetajat; filmikeel kõnetab ebamugavaid teemasid; Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli; Eesti kõnetab Saksa kultuurituristi Pärdi ja Järviga.

On ka asju, mis meid sugugi ei kõneta: ühinemine ei kõneta rahvast; Liiviranna nimi ei kõneta Surju valla elanikke; Clinton ja Trump ei kõneta USAs elavaid hispaanlasi; Lindgreni raamatud ei kõneta tänapäeva lapsi; isikupäratud töökuulutused ei kõneta tööotsijat; lõviosa Eesti majandusest ei kõneta koostöö ülikoolidega; pikaajaline töösuhe ei kõneta noori.

Mida see uus kõnetamine tähendab? Näidete pealt saab selgeks, et selle sisuks on ’(kedagi) puudutama, (kedagi) huvitama, (kellelegi) korda minema’. Ühes elust võetud näites ongi sünonüümid kaunilt kõrvu seatud: Kersnate raamat «Ei jäta elamata» puudutab ja kõnetab.

Seesama sisu, mis nüüd eesti kõnetama-sõnal, näib olevat ka soome verbil puhutella, kuid isegi kraadi võrra kangemalt: puhutella võib tähendada ’mõjuda’, aga ka ’kaastunnet äratada’, nt puhutteleva elokuva peaks olema ’kaastunnet äratav film’.

Mida praeguse kõnetamismaaniaga teha? Ega vist suurt midagi, sest mood muutub ja küll me tast ükskord tüdime. Ning leiame mõne uue sõna, millega tähelepanu püüda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles