Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Indrek Ibrus: millest ERRi juhikandidaadid ei räägi

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Indrek Ibrus | FOTO: Toomas Huik

ERRi arendamine on viimastel aastatel olnud liiga kinnisvara- ja tehnikakeskne. Palju enam tuleks meil rääkida avalik-õigusliku meedia laiemast rollist ja funktsioonidest ühiskonnas, kirjutab meediauurija Indrek Ibrus.

Juhhei, Eestis on jälle valimised! Valitakse rahvusringhäälingu juhatuse esimeest, kuna senise juhi ametiaeg saab läbi. On, mida taas jälgida ja arutada. Tõsi, on ka teistsuguseid arvamusi. Näiteks Hannes Astok küsis hiljutises Kuku raadio «Keskpäevatunnis», et kuna leida tuleb ka uus maksuameti direktor, siis kumb positsioon on Eestile olulisem ja millele tuleks ühiskondlikus debatis seega aega kulutada?

Makse tuleb kindlasti koguda. Kuid kui küsida, kus on tänapäeva ühiskondades kriis, siis seondub see eeldatavalt nähtustega, mida oleme viimasel ajal õppinud tundma kui tõepõhjata ajastut või faktipõhjata meediat. Ja ses kontekstis on kõik alles jäänud ERRi juhikandidaadid juba andnud oma visioonidokumentides Astokile ka vastuse: kaua pole olnud avalik-õiguslikul meedial sedavõrd selget vastutust ühiskondliku stabiilsuse ja selle eelduseks oleva tõenduspõhise meediaruumi tagamisel.

Nii et ERRil, mille usaldusväärsus on suhteliselt kõrge, on jätkuvalt ühiskonnas väga oluline funktsioon. Samas on see ka keeruline organisatsioon, sest ülesandeid on palju ja erisuguseid – ERR on nii ajakirjandus- kui kultuuriorganisatsioon, nii mäluasutus kui ka innovatsioonivedur, ja veel paljut muud. Ehk pakub väga erinevat laadi avalikke teenuseid ja rikkalikku spektrit hüvesid.

Kõiki neid funktsioone saab tähtsustada kas vähem või rohkem või üldse mitte, nende kokkumängu saab korraldada mitmel moel ja sestap on ka loogiline, et ERRi nõukogu palus kandidaatidel pikemalt lahti kirjutada oma visioonid, kus nood valikud esitatud. See on ka seda olulisem, et rahvusringhäälingu seadus on ajale üsna jalgu jäänud, selles seatud ülesannetega ei saa enam piirduda, neid tuleb üsna vabalt interpreteerida. Ning ERRi tulevase juhi interpretatsioon on ka seetõttu oluline.

Et aga ERR on avalik asi, siis kasutagem võimalust noid tulevikunägemusi võrrelda – ikka selleks, et ERRi ees olevatest tegelikest valikutest paremini sotti saada. Proovin näidata, mis on neis visioonides puudu, kus on tugevused ja põhimõttelisemad valikukohad.

Kolm konkurenti

Niisiis on konkurssi alles jäänud kolm meest: Allar Tankler, Erik Roose ja Mart Luik.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles