Idufirmade omanikud ja juhid on ajakirjanike peale väga pahased, sest need keskenduvad nii ebaolulistele asjadele nagu ettevõtete käibed, ja mis veel hullem, kasumid, õigemini kahjumid. Niipea kui mõnes uudises nendest arvudest juttu on, reageerib mõni teadjamees ja kurjustab, et ajakirjanik ei saa üldse aru, kuidas start-up-äri käib. Nende sõnul pole kasum oluline, külastajate arv on põhiline.
Möödunud nädal tõi järjekordse tõendi selle kohta, et äkki idufirmadel võibki õigus olla – vähemalt praegu. Nimelt toimus Snapchati emafirma Snap aktsiate avalik esmaemissioon ja neljapäeval läks ettevõte börsile. Snapi eelmise aasta käive oli 400 miljonit dollarit – sama suur, kui oli meie Selveril. Ettevõtte kahjum oli koguni 515 miljonit dollarit, aga nii suurt kahjumisummat meil vastu panna ei ole. Tagasihoidlikule käibele ja suurele kasumile vaatamata jooksid investorid Snapi aktsiatele tormi. 200 miljonit müüki läinud aktsiat märkisid investorid kümme korda üle ning kahe esimese börsipäevaga tõusis aktsia 59 protsenti, kergitades ettevõtte väärtuse 38 miljardi dollarini.
Aga ma olen seda juba näinud – võiks öelda, et isegi veidi tagasihoidlikumal moel. Veidi vähem kui 20 aastat tagasi rääkisid ka internetifirmad, dotcom’id, nagu neid toona nimetati, et kasum pole tähtis. Tõsi, erinevalt praegustest start-up’idest tunnistati toona siiski käibe ja käibekasvu tähtsust. Ka toona suudeti investoreid ja analüütikuid veenda nende ettevõtete suures potentsiaalis. Ettevõtete paremaks näitamiseks hakati kasutama nn pro forma raamatupidamist, mis ei näita lõppenud kvartali või aasta majandustulemusi, vaid projektsioone tulevikku.
Ka siis kerkisid ettevõtete valuatsioonid (väärtused) lakke. Internetiettevõtted, nagu eToys.com, Pets.com ja kümned ja kümned teised seesugused, läksid börsile, kus aktsiad kerkisid taevastesse kõrgustesse, et mõni aeg hiljem olematuks kaduda.
Ettevõtlus nõuab riskimist, eriti suuri riske võtavad innovatsiooni eesliinil tegutsevad ettevõtted ning on teada, et enam kui üheksa kümnendikku idufirmadest ellu ei jää. Tegelikult peaks olema ainult idufirma ja sellesse investeerinud ingelinvestorite ja riskikapitalistide asi, kas ettevõte, mille eesmärk on «tekitada igale inimesele Avatar», hakkab kunagi ka raha sisse tooma või mitte. Meie asjaks muutub see siis, kui idufirma läheb börsile, mis tähendab, et see muutub avalikuks ettevõtteks.
Juhul kui börsidel saab ülehinnatud aktsiaid olema liiga palju ja kui ühtäkki selgub, et kasum ikkagi on tähtis, nagu juhtus sajandivahetusel, toob see tagasilöögi meile kõigile. Majanduskasv aeglustub või läheb langusesse ja töökohad kaovad.
Eelmisest tehnoloogiamullist jäid alles vähesed toonased staarid. Eks ole näha, kui palju praegustest Twitteritest, Snapchatidest ja teistest internetifirmadest ka kümne aasta pärast alles on. Arvan, et üksikud.