Juhtkiri: Palju õnne sünnipäevaks, mõtleva inimese raadio!

Kuku raadio algatatud «Selge grupijuht 2015» kampaania Paides Olerexi tanklas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

«Algul oli ta ühe leiutis, siis mõne snobism, seejärel paljude hobi, nüüd kõikide möödapääsmatus.» Nii kõlas üks 1980. aastate raadioaparaatide reklaam. Kuku raadiost, meie esimesest erakapitalil põhinevast raadiojaamast, sai taastatud Eesti Vabariigis möödapääsmatus.

Kuku raadio on käinud nüüd veerandsada aastat riigiga ühte jalga. Näinud krooniaega ja euro tulekut, elanud üle majandusbuumi ja masuaja ning, mis vast kõige olulisem, aidanud alati edendada kultuuri ja ühiskondlikku mõtet. Kuku ongi vabariigi nägu (ehkki raadiojaama puhul oleks hoopis paslik öelda «hääl») ja tegu.

Eesti taasalustas kehvades oludes, Kuku niisamuti – algusaegadel tegutseti Tallinna linnahalli keldri kitsastes ruumides.

Eesti kasutas ajaloolist võimalust omariikluse taastamiseks, ka Kuku puhul meenutavad vanad tegijad kannatamatust, millega tegutsema asuti. Nagu riigi puhul, tuli talitada välkmaletajana, mõelda ja tegutseda kiirelt. Rein Lang oli see mees, kes utsitas tagant – uus jaam pidi eetrisse minema. Lihtsalt pidi.

See, et Kuku ja Eesti riik on kaasteelised, on kajastunud ja kajastub siiani ilmekalt raadiojaama programmis. Ehkki Kukus on alati olnud tähtsal kohal hea muusika, on see kanal siiski esmajoones juturaadio. See tähendab uudiste- ja arutelusaadetekesksust. Selline erakätes sõnaraadio on Euroopas midagi täiesti unikaalset.

Olgu siinkohal vanimatest saadetest nimetatud ühiskondlike vestlusringide eelkäija, mingitel aastatel lausa kultuslikuks «vihkamise tunniks» kerkinud «Keskpäevatund», asjatundlik välispoliitikasaade «Välismääraja», süvitsi minev persoonisaade «Kukul külas» – viimase arhiiv on juba osa eesti kultuuriloost.

Märgiline oli kunagise öise vox populi pealkiri – «Vabariigi valvur». See sobis tormilistesse üheksakümnendatesse nagu rusikas silmaauku. Riigi institutsioonid alles kujunesid, elu käis sõna otseses mõttes 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas.

1990. aastate alguses hakkas Eesti ajakirjanduskultuur muutuma ning Kuku on kahtlemata olnud üks selle protsessi osaline. Toonase Eesti Raadio programm oli muutunud inertseks, juhid halliks ning see ei vastanud aja vaimule. Kuku esimesed peatoimetajad tulid just selle maja ärksamate peade seast – Erki Berends ja Harri Tiido. Kukusse koondusid teravad tegijad eri elualadelt, kes panid end kuulama ja kaasa mõtlema. Mõtlevad inimesed tegid raadiot mõtlevale kuulajale. Seesama vaimsus on säilinud praeguseni.

Tallinna linnahall, kus Kuku kunagi alustas, on nüüd jõudnud valitsuse töölauale, uue elu algusse. Kuku raadiol, millel täna on emaettevõtte Eesti Meedia kaudu tihedad sidemed Postimehega, on samuti põhjust optimistlikult tulevikku vaadata. Oma auditoorium ja koht Eesti ühiskonnas on sel jaamal kindlalt olemas. Palju õnne, Kuku!