Eesti ökotoodete ja -teenuste keskuseks sobib ideaalselt Võru linn, kirjutab New Tallinn OÜ tegevjuht Maie Jõgar.
Maie Jõgar: Võru sobib Eesti ökopealinnaks
3. märts 2017, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeedi linnastumine ning põllumajandustehnika ja keemiatööstuse areng on viinud selleni, et ökoloogiliselt puhtad ehk mahetoiduained on saanud luksustooteks ja tarbijad on nõus maksma nende eest tunduvalt rohkem kui tavaliste toodete eest. Paljud riigid on juba töötanud välja ökoloogiliste toodete ja teenuste arengu strateegia ning olen kindel, et ka Eestil on aeg tõsiselt selles suunas vaadata.
Eesti ökotoodete ja -teenuste arengu peamine eesmärk peaks olema edendada seda majanduslikult tulusat sektorit erinevates maakondades ning suurendada mitmekordselt keskkonnasäästlike toodete ja teenuste eksporti. Näiteks Eestis toodetakse väga palju ökotoiduaineid, -kosmeetikatooteid, -rõivaid, puitelamuid ning samuti on avatud palju maherestorane ja -kohvikuid. Selleks, et seda strateegiat ei töötaks välja maaelust kauged suure linna elanikud, tuleks esmalt valida välja Eesti ökotoodete ja -teenuste keskus.
Võru sobib ideaalselt Eesti ökopealinnaks või Eesti mahepealinnaks (inglise keeles «Voru: Estonian Ecocapital» või «Voru: Ecocapital of Estonia»), sest Võrumaale on juba koondunud mitmed ökoettevõtted, nagu näiteks Nopri talu, Andri-Peebo talu, Tiri-Jakobi talu, Metsavenna turismitalu, ning selle piirkonna arengupotentsiaal selles suunas on väga suur.
Kohaturunduse raames peaks ökopealinnast saama rahvusvaheline ökotoodete ja -teenuste müügiplats ning selle eesmärgi saavutamiseks tuleks luua Võrru ökotoodete messi-, konverentsi ja ärikeskus, kus korraldataks aasta läbi nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi näitusi ja konverentse. Eesti ökotoodete ekspordikasvu parandaks kindlasti ka ökoekspordi agentuuri loomine Võrus ning ühise logistikakeskuse rajamine, et oleks võimalik koondada tooted ühte kohta ja sealt kiiresti tellimusi kokku panna ja kohale toimetada.
Ökopealinna projekti raames on samuti vajalik luua rahvusvaheline Eesti ökotoodete andmebaas, kus on kindlalt tuvastatud, milliseid tooteid ja brände Eestis toodetakse, selleks et hõlpsalt avastada võltsinguid. Edendades Eesti ökotoodete müüki rahvusvahelistel turgudel, on peamine ülesanne veenda tarbijat, et need tooted on tõepoolest sellised, nagu neid reklaamitakse. Selleks on tarvis demonstreerida laiale auditooriumile, kuidas neid toodeti, milliseid tehnoloogiaid ja traditsioone kasutati. See võimaldab märkimisväärselt suurendada ökotoodete üleüldist usaldusväärsust ja tõsta püsitarbijate hulka.
Ökopealinna otseseks eesmärgiks on koostöö arendamine ökoettevõtetega, ökotoodete jaoks standardite välja töötamine, mis vastaksid maailmas olevate standarditele, ning nende mittevastavuse tuvastamine. Võrus peaksid paiknema ka reklaamiagentuurid, marketingi- ja konsultatsioonifirmad, mis spetsialiseeruksid ökotoodete levitamisele rahvusvahelistel turgudel. Näiteks osutaksid need ettevõtted teenuseid rahvusvaheliste ökobrändide väljatöötamisel, teeksid konkreetse riigi turuanalüüsi ja looksid ausa hinnapoliitika, et eestlaste töö oleks maailmas õiglaselt hinnatud.
Ökopealinna vaieldamatuks osaks peaks saama ka ökoturismi arendamine üle kogu Eesti ning selle turundamine laias maailmas. Samuti tasuks Võrus rajada rahvusvaheline ökohariduse keskus, kus saaks vaadata püsivaid ja ajutisi harivaid väljapanekuid planeedi ökoloogilisest seisundist, keskkonda säästvast eluviisist ja õigest toitumisest.
Inimeste tarbimisteadlikkus on viimaste aastatega teinud täieliku hüppe ning ökotoodetest ja teenustest on saanud pidevalt kasvav trend üle kogu maailma. Siseneda aga kasvavale turule on tunduvalt kergem kui juba väljakujunenud turule ning selle tõttu õige strateegia välja töötamisel Eesti ekspordiedu selles majandussektoris garanteeritud.