EKI keelekool: läbiviijad

Maire Raadik
, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maire Raadik
Maire Raadik Foto: Erakogu

Ühendtegusõnal läbi viima on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Pooldajad ütlevad: keegi ei tea enam, et läbi viima tähendab õigupoolest ’läbi suruma’, ega kasuta seda selles tähenduses. Andke ometi tähendus vabaks! Vastased näevad aga üht paberliku maiguga sõna, mis teeb endale teed teiste keelendite arvel. On kümmekond sõna, mida vohav läbiviimine närvutab.

Siin nad on: 1) tegema, nt uuringut, küsitlust, koolitust, kontrolli, järelevalvet, 2) korraldama, nt pidu, mängu, võistlust, õppust, seminari, 3) pidama, nt pidu, koosolekut, oksjonit, 4) ellu viima, teoks tegema, teostama, nt projekti, 5) andma, nt tundi, 6) vastu võtma, nt eksamit, 7) juhatama, nt koosolekut, huviringi, tseremooniat, 8) juhendama, nt kursust, praktikat, õpperühma, 9) toimetama, nt juurdlust, ülekuulamist, läbiotsimist.

Miks me ei oska või ei taha enam öelda, et keegi tegi uuringu või küsitluse (või uuris, küsitles), korraldas seminari või õppepäeva, viis ellu või tegi teoks projekti, juhatas koosolekut või toimetas juurdlust? Kust see läbiviimise mood tuleb?

Tõenäoliselt on eeskuju võinud anda vene keel. Tegusõnade провести ja вести tähendusvastete hulgast leiame (ära) tegema, teostama, ellu viima, korraldama, andma (tundide kohta), juhatama, juhendama – needsamad tähendused, mille on endale võtnud ka läbi viima. Küsimus pole muidugi selles, kas läbiviimine on vene või mõne muu keele mõju, vaid selles, kas see teeb meie keelt rikkamaks või vaesemaks. Kui meil on kümne või kaheteistkümne sõna asemel ainult üks, siis ei saa mingist rikkusest rääkida.

Kuid miks me seda eeskuju nii innukalt järgime? Mina arvan, et laiskusest. On palju mugavam võtta paberlike valmisväljendite riiulilt üks sõnakõlks, kui hakata ise kaaluma. Üks kaalumiskoht on see, kuidas nimetada ürituse vm korraldaja kõrval seda inimest, kes tegeliku töö ära teeb. Mõni ütleb, et tegeliku töö tegijat peab nimetama läbiviijaks. Kuid see ei ole sugugi ainus võimalus, nt harivate ürituste puhul võib töötegijaks (mitte: töö läbiviijaks) olla koolitaja või koolituse tegija (mitte: koolituse läbiviija), õpetaja, loengupidaja, tunniandja (mitte: tunni läbiviija), õpikoja juhataja, rühma juhendaja (mitte: grupi läbiviija), mängujuht vm.

Venelastel oli film «Следствие ведут знатоки», mille pealkiri kõlas eesti keeles «Juurdlust toimetavad asjatundjad». Nüüd pakub üks telekanal meile sarja «Juurdlust viivad läbi sensitiivid». Oleks ju võinud öelda «Asja uurivad nõiad». Või vähemasti «Juurdlust toimetavad sensitiivid», kui lähtuda ajaloolisest järjepidevusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles