Sirvides vanu ajalehti, jäi 1996. aasta jõulude eel silma Õhtulehe tänavaküsitlus «Kas olete käinud Internetis?». «Olen kuulnud Internetist, kuid selle sees pole ma käinud!», «Kord olen huvi pärast käinud, sest teised töö juures käivad!», «Kuigi kasutan arvutit hommikust õhtuni nii tööl kui kodus, ei ole ma kordagi Internetis käinud!».
Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said
24. veebruar 2017, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neistki vastustest selgus, et tavainimesele olid internet ja selle võimalused veel kauge teema. 21. veebruaril 1997, mil möödus aasta sellest, kui president Lennart Meri kuulutas ETV otsesaates välja Tiigrihüppe programmi, edastas Meri oma aastapäevatervituse interneti koduleheküljel. Sellest õhkus suurt optimismi interneti maailmamuutva ja just väikerahvale erakordselt tähtsa rolli suhtes: «Internet on ühe väikse rahva maailmakatus.»
Sel päeval jõuti rahvusraamatukogus oluliste tegudeni. Tööd alustas Eesti hariduse arvutiseerimisprogrammi koordineeriv sihtasutus Tiigrihüpe, mille asutajad olid Eesti riik, 11 arvutifirmat ja 26 eraisikut. Seejärel avati rahvusraamatukogu 7. korrusel pidulikult internetisaal. Lindi läbilõikamine usaldati Toomas Hendrik Ilvesele. Seejärel uudistasid arvutiruumi sihtasutuse asutajad, ajakirjanikud ja raamatukogu töötajad. Töökohtadega tutvumise järel jäi pildile ka hetk, mil Linnar Viik, Toomas Hendrik Ilves, Jaak Aaviksoo, Heiki Sibul jt kommenteerisid ühises ringis Ivi Eenmaa käes olevat Lennart Meri tervituse väljatrükki.
Internetisaali avamine oli ÜRO Arenguprogrammi abiprojekti osa. Esimeses avalikus internetipunktis said raamatukogu külastajad tasuta kasutada internetiga püsiühenduses olevat kaheksat arvutit. Pärast mõnepäevast sisseelamist alustas 26. veebruaril internetipunkt tööd täie koormusega ja oli tööpäeviti avatud kella 12–16. Suure huvi tõttu tuli kasutada eelregistreerimist. Alati oli kohal nõustaja, kes abistas algajaid või töös hättasattunuid. Kord nädalas hakati algajatele korraldama ka tasuta kursuseid.
Rahvusraamatukogu ette ilmus esimest korda uus suunav liiklusmärk «Internet».