Jüri Ratas: liitlasväed Eestis kaitsevad Euroopa rahu ja vabadust

Peaminister Jüri Ratas Foto: Peaministri ametlik Facebooki leht

Eesti peab olema ühtne ja tugev, sest siis oleme ise tugevad ja on tugevamad ka meie liitlased, kirjutab peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel.

Eesti sünnipäev teeb alati südame soojaks ja tuletab meelde, et meil ei ole teist riiki, kohta ega kodu maailmas. Siinkohal meenub mulle vana tõde, mille kunagi sõnastas kindral Laidoner: «Ükski riik ja ükski rahvas ei püsi ilma riigi kaitseta.»

Meie riigi julgeolek põhineb järjepidevusel ja laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel. Kui tahame iseseisva riigina kesta, majandust kasvatada ja sündimust suurendada, siis ei tohi me takerduda päevapoliitikasse, vaid peame tegema seda, mis on õige oma kodu ning riigi suveräänsuse ja terviklikkuse püsimiseks. Iga Eesti inimene, olenemata tema emakeelest, peab tundma, et ta on osa vabast Eestist ning see on tema kodu, tema riik, mis hoolib ja vajadusel ka kaitseb.

99 aastaga on Eesti muutunud. Meie esivanemad ehitasid lühikese ajaga kahe ilmasõja vahel meie oma riigi. Okupatsioonide aastatel oli meil aega mõista rahu ja demokraatia, õigluse ja võrdsuse tähendust. 99 aastaga on sõjad, konfliktid ja kriisid muutunud. Paraku ei räägi praegu relvad mitte ainult riikide vahel, vaid ka riikide sees. Isegi nende süütute vastu, kes jalutavad Nice’i promenaadil, kuulavad Pariisis kontserti, sõidavad Brüsselis metrooga või lihtsalt astuvad Mosulis oma koduuksest välja.

Vaba Eesti on osa maailmast ning selle tõmbetuuled mõjutavad paratamatult ka meid. Eesti peab olema ühtne ja tugev, sest siis on tugevamad Balti riigid, Põhjala, Euroopa Liit ja Põhja-Atlandi regioon.

Alates 2004. aastast on Eesti ELi ja NATO lahutamatu osa. Mõlemasse organisatsiooni kuulumine on meile täiendav julgeoleku ja majandusliku stabiilsuse tagatis. Kui ei ole julgeolekut, ei ole usaldusväärset majandust ja ei ole inimeste heaolu. Iga euro ja töötund, mille investeerime riigi kaitsesse, loob meile ja meie lastele keskkonna, kus õppida, töötada ja vanaduspõlve pidada. Seesama investeering tugevdab aga ka automaatselt ELi ja NATO kaitset.

Seitsmendal tööpäeval valitsusjuhina kiitsin ma Stenbocki majas heaks ööpäevase etteteatamisega 303 Eesti kaitseväe reservväelase lisaõppekogunemise. Mõtlesin küll, et kuidas ma võtan 303 perekonnalt nädalavahetuseks ära nende emad, isad, pojad ja tütred. Kui hiljem rääkisin Võru maleva 433. lahingkompanii ülema leitnant Puusepaga, kes oli üks lisaõppekogunemisele kutsutu, mõistsin, et eestlase kaitsetahe ei küsi nädalapäeva ega kellaaega. Kui Eesti kutsub, siis tullakse.

Viimase kolme kuu jooksul olen kohtunud kaitseväe erinevate üksuste ja kaitseliitlastega. Nägin oma silmaga, kuidas reservväelane siseneb Tapa linnakusse teksastes ja tuulejopes ning lahkub sealt varsti varustatud ja relvastatud üksuse koosseisus metsa õppusele. Kaks protsenti Eesti riigi iga-aastasest rikkusest on investeeritud otstarbekalt.

Oleme koalitsioonis kokku leppinud, et loome järgmiseks kaheks aastaks 60 miljoni euro väärtuses riigi kaitseinvesteeringute programmi, et kiirendada juba planeeritud sõjaliste võimete väljearendamist ning suurendada kaitsetegevuseks vajalikke lahinguvarusid.

Tänavu suureneb meie piirkonnas märkimisväärselt NATO liitlaste kohalolu. Selle eesmärgi sõnastas pea kakskümmend aastat tagasi Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton – USA ei pea Euroopa julgeolekut enne täiesti tagatuks, kui pole tagatud ka kolme Balti riigi julgeolek.

Ühendriigid aitasid meil okupatsiooniaegadel hoida usku vabadusse ja nende toetus on aidanud meil muutuda üheks moodsamaks riigiks maailmas, kes panustab enda ja oma liitlaste julgeolekusse, panemata kahtluse alla selle vajalikkust. USA panus Euroopa julgeolekusse ning kohalolek Eestis aitab seda edulugu hoida ja tagada Euroopas rahu. Selle sõnumi edastan mais NATO tippkohtumisel Brüsselis ka Ühendriikide presidendile Donald Trumpile.

NATO loodi 1949. aastal sooviga elada rahus kõigi rahvaste ja valitsustega. See soov on siiani sama. Eesti üheskoos liitlastega, kes väärtustavad demokraatiat ja vabadust, on ühendanud oma jõud, et säilitada rahu ja julgeolek. Meil on üks Põhja-Atlandi julgeolekuruum, kus liitlasväed Tapal ja Ämaris, Vænesis (Norra) või Vilseckis (Saksamaa) on vabaduse kaitseks, mitte ühegi riigi ründamiseks.

Aprillis Tapale saabuvat lahinggruppi hakkab juhtima Eesti hea liitlane Ühendkuningriik. Sellesse panustavad kord Prantsusmaa, kord Taani kaitseväed, kelle kõigiga on Eestil olnud suurepärane ja pikaajaline koostöö. Briti mereväe ja Taani vabatahtlike toetus pea sada aastat tagasi aitas tuua meile Eesti riigi ning 25 aastat tagasi aitasid Briti ja Taani ohvitserid üles ehitada Eesti kaitseväe. Meie sõdurid võitlesid Helmandis üheskoos rahulikuma ja stabiilsema maailma nimel.

Olen ka mina lugenud välismeediast, et Eesti on justkui sõjatanner, kus vaenlane on kohe tulemas. Kinnitan selgesõnaliselt, et see on vale. NATO paigutab oma lahinggrupi Eestisse üksnes ja ainult kaitse eesmärgil. See samm on proportsionaalne ja täielikult kooskõlas NATO liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega. Me oleme üks omadest ja jagame põhimõtet elada rahus kõigi rahvaste ja kõigi valitsustega.

Soovime, et liitlased saaksid siin harjutada ning neil oleks korralikud elu- ja olmetingimused. Liitlasüksuste vastuvõtmiseks vajalikud investeeringud ei tule Eesti pikaajalise riigikaitse arengukavade arvelt, vaid katame need lisaks sellele kahele protsendile. Ehitusplatsid Tapal toodavad julgeolekut igale Eesti inimesele ning aitavad elavdada ka Eesti majandust.

Kõik saavad riigi kaitsesse panustada

Ma soovin Eesti riigile sünnipäevaks, et vene keelt kõnelev vanaproua, kes andis kotitäie õunu Tapal teenivale USA kaitseväelasele, ja Tapa koolipoiss, kes aitas neil omavahel rääkida, teeksid koostööd ka järgmisel korral. Oma riigi kaitsesse saavad panustada kõik Eesti inimesed – olgu nendeks ettevõtjad, kes parandavad Tapal sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi, või Nursipalu harjutusväljaku kõrval elavad põllupidajad, kelle mõistev suhtumine aitab tõsta meie kaitsevõimet ja koostööd liitlastega.

Olen kindel, et kui kindral Laidoner näeks meie 99. sünnipäeval Eesti riigi arengut, oleks ta meie saavutustega rahul.