Suurbritannial ja Eestil on palju ühist. Alates veendumusest, et tervisekindlustus peaks olema tagatud kõigile, sõltumata inimese taustast, kuni lääne väärtuste ja demokraatia kaitsmise vajaduse tähtsustamiseni. Ja just sellest, jagatud väärtuste ning sõpruse vaimust on kantud minu Tallinna- visiit.
Minu sõnum on lihtne: Ühendkuningriigile on ja jääb meie riikide koostöö alati oluliseks. Oleme seadnud eesmärgiks Euroopa Liiduga tugeva partnerluse säilitamise ka ELi institutsioonidest lahkumise järel.
Eesti ja Ühendkuningriigi koostöö ulatub tagasi Eesti Vabadussõja aega, kui 1918. aastal saatis Ühendkuningriik Eesti vabadust tagama kuningliku mereväe eskaadri. Sõjas elu kaotanud Briti sõdurite mälestus on jäädvustatud Tallinna kaitseväe kalmistul.
Praegu oleme NATO täieõiguslike liikmetena nende kõigest viie riigi seas, kes täidavad NATO seatud eesmärki eraldada kaitsekulutustele vähemalt kaks protsenti SKTst. Meie väed võitlesid ühiselt NATO egiidi all Afganistanis ning tegutseme nüüd ühiselt Iraagis ja Süürias Daeshi alistamise nimel. Tänavu aprillis saabub Eestisse määratud NATO lahingugrupi raames Tapale 800 Suurbritannia sõdurit.
Meie lahkumine EList ei vähenda selle koostöö tähtsust, sest üle kogu Euroopa leviv mure julgeolekuolukorra pärast nõuab meie kõigi ühist jõupingutust läänemaailma kaitsel. Partnerlus ei piirdu meie jagatud huvidega julgeolekuvaldkonnas. Eesti on Suurbritannia elanike seas üks populaarsemaid reisisihtkohti – mullu külastas Eestit umbes 115 000 Briti turisti.
Mõistan, et need hinnanguliselt 15 000 eestlast, kes praegu Ühendkuningriigis elavad, soovivad selgust õiguste osas, mis neile meie lahkumise järel EList rakenduvad. Kuigi eestlaste olemasolevad õigused säilivad, soovib Suurbritannia valitsus jõuda esimesel võimalusel kokkuleppeni, mis tagaks nii Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike kui ELis elavate Briti kodanike õiguste kaitse. Oleme selgelt mõista andnud, et kodanike õiguste küsimuste lahendamine kohe ametliku lahkumisläbirääkimisprotsessi alguses on meile üliolulise tähtsusega.
Uute kaubandustõkete seadmine ei ole kellegi huvides. Ühendkuningriik on Eestile tähtsuselt neljas ekspordipartner teenuste valdkonnas ning riikidevahelise kaubanduse maht on enam kui miljard eurot aastas. Lisaks on Ühendkuningriik oluline turg Eesti iduettevõtetele. Paljud neist, näiteks TransferWise, on rajanud oma peakontori Londonisse.
Nii nagu Ühendkuningriigi peaminister Theresa May oma jaanuaris peetud kõnes väljendas, soovib Suurbritannia ELiga uut ja tugevat partnerlussuhet. See partnerlus peab olema vastastikune ja toimima samavõrd ELile kui Ühendkuningriigile. Oleme selgelt mõista andnud, et soovime Euroopa Liidule head majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset käekäiku ning olla ELi hea sõber ja naaber ka tulevikus.
Tean, et teie seas on palju neid, kellele referendumi tulemus oli pettumus. Mõistan teid. Samas olen veendunud, et kui läheneme lahkumisläbirääkimistele heatahtlikult, saavutame kõigile osapooltele kasuliku ja positiivse tulemuse.
Alates 2016. aasta juulist on David Davis Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise asjade minister. Davise juhitav ministeerium vastutab lahkumisläbirääkimiste eest ning lahkumise järel Suurbritannia ja ELi kuuluvate riikidega kahepoolsete suhete kujundamise eest.