Kremli sõbra vabalangus

Michael Flynn Foto: Andrus Peegel

Eile möödus neli nädalat päevast, mil Donald Trump alustas tööd Ameerika Ühendriikide presidendina. Valges Majas oldud aja jooksul oli Trump tohutu meediahuvi saatel allkirjastanud vähemalt 23 määrust, viis seadust ning säutsunud Twitteris 167 korda.

Trumpi ja tema vastaste jätkuvast patiseisust hoolimata sai selle aja jooksul rahvasaadikutelt ametisse astumiseks loa 12 Trumpi valitsuse liiget. Ent lõppeval nädalal tuli ka teade esimesest Trumpi kõrgest meeskonnaliikmest, kellel tuli ametist lahkuda.

Sõnum Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunikuna vaid 24 päeva töötanud Michael Flynni (58) tagasiastumise kohta oli eriti oluline julgeolekuringkondadele. Avalikkuseni jõudis info tagasiastumisest vahetult enne, kui Brüsselis kogunesid Trumpi ametiajal esimest korda NATO kaitseministrid.

Teiste seas sõitis Brüsselisse Ühendriikide uus kaitseminister James Mattis, kes paistis alliansi peakorteris silma heatujuliste ülesastumistega. Kuluaarides seostati Mattise head tuju Flynni lahkumisega julgeolekunõuniku kohalt.

Kahe erusõjaväelase läbisaamine polevat kuigi sõbralik. Väidetavalt riivab sõjaväelasena hüüdnime Marukoer pälvinud Flynni eneseuhkust see, et 2013. aastal erru läinud Mattis tõusis neljatärnikindraliks, aasta hiljem sõjaväekarjääri lõpetanud Flynni laeks jäi aga kolme tärniga kindralleitnandi auaste.

Muu hulgas said ajakirjanikud neljapäeval NATO peakorteris tunnistada hetke, mil Mattis pahvatas alguses lubatud kahele küsimusele vastamist lõpetades naerma ja ütles: «Me võtame veel ühe küsimuse – lihtsalt selleks, et näidata, et mina olen boss.»

Flynni lahkumine, mille põhjuseks sai süüdistus, et ta rääkis enne Trumpi ametisse saamist Vene suursaadikuga võimalikust sanktsioonide tühistamisest ja valetas hiljem vestluste toimumise kohta, andis Mattisele võimaluse oma bossikuvandit kinnistada. Julgeolekuvaldkonnas on Mattis varjutanud isegi välisminister Rex Tillersoni.

Julgeolekunõunikuna oli Flynnil presidendiga otsekontakt ning just teda peetakse inimeseks, kes on kujundanud Trumpi lähenemise Venemaa-küsimusele. Neljapäevasel pressikonverentsil ütles Trump, et ta ei vallandanud Flynni Venemaa esindajaga vestlemise pärast, vaid põhjusel, et Flynn valetas hiljem jutuajamise toimumise kohta.

Flynni sidemed Venemaaga ei tulnud üllatusena. Kurikuulsaks on saanud foto Flynnist president Vladimir Putiniga ühises pidulauas banketil, mille korraldas Russia Today, kus Flynn on ka ise korduvalt üles astunud. Seejuures lasub Flynnil veel teinegi süüdistus. Samal, 2015. aastal toimunud üritusel olevat ta pidanud Vene riigi poolt kinni makstud kõne, kuid jätnud tasu saamise kodumaal saladuseks.

Kuna julgeolekunõunikuks saamine ei eelda – erinevalt näiteks kaitse- ja välisministrist – rahvasaadikute heakskiitu, vaid otsuse langetab president üksi, ei tulnud Flynnil enne ametisse astumist senati ees ebamugavatele küsimustele vastata.

Need küsimused ei puuduta üksnes tema suhteid Venemaaga, vaid ka väidetavat sõbralikku lobi Türgi valitsuse kasuks ning luureagentuuri DIA juhi kohalt lahkumise põhjusi. Flynni saatus näitab, et mineviku eest põgenemine on keeruline.

Flynni lahkumisega pole aga kaugeltki kõik küsimused vastuse saanud. Näiteks kes, mida ja millal sai teada Flynni vestlustest Vene suursaadikuga? Kuni uurimine pole lõpule jõudnud, valitseb segadus, mille võttis tabavalt kokku üks julgeolekunõukogu allikas: «Ma ei tea midagi. Keegi ei tea midagi. Ma ei tea kedagi, kes teaks midagi.»