Helmest. Meie mail on valdade ühendamisel üks tagajärg ilmunud, mida mitte hääde hulka lugeda ei või, vaid mis ainult mõisapidajate ringkondadele tulus võib olla.
Postimees 1901. aastal: valdade ühendamine jätab talurahva hääleta
20. veebruar 2017, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne oli igal vallal kihelkonna konvendi pääl oma saadik ja igal mõisal oma hääl, nii et kumbagi erakonda ühevõrra oli. Nüüd on aga ühendatud valdadele üksainus isik endiste häälte arvuga saadikuks lubatud, kuna igal mõisal ühendatud valdades oma isik oma hääle õigusega on jäänud. Sellel asjal on väga paha külg.
Kui nüüd see ühendatud valdade paljuhäälne saadik ennast laseb teiste kilda vedada, mida nüüd iseäranis hoolsasti teha püütakse – mõjukatel inimestel on ju tuttavasti hästi mõjusaid abinõuusid, – ehk kui sarnane saadik ilmumata jääb, mis mõnesugusel põhjusel juhtuda võib, siis ei ole talurahval enam iialgi võimalik oma soovisid kaitsta. Seda ära nähes olivad mõned vallad ühendamise puhul tingimiseks teinud, et neile igale ühele oma konvendisaadik ja kirikusaadik jääks. Talurahva asjade komissar ja kirikueestseisja isand on selle lepingupunkti seadusevastaliseks tunnistanud ja kinnitamata jätnud. 20.02.1901