Martin Helme: IRLi väike toetusprotsent peab teatavast inertsist veel mõnda aega vastu (4)

Georgi Beltadze
, arvamusportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liit
Isamaa ja Res Publica Liit Foto: IRL

Kantar Emori poolt BNSi ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) populaarsus rahva seas seitse protsenti – sama seis, mis 2015. aasta novembris. Kuna populaarsemad Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond jagavad IRLiga üldjoontes sama maailmavaadet ning nad n-ö söövad üksteise hääli, siis küsisime kolme erakonna esindajalt, kui tõenäoline on, et praegu Margus Tsahkna juhitav erakond jätkab ka tulevikus Eesti poliitikas.

Siim Kiisler
Siim Kiisler Foto: Jaanus Lensment

Siim Kiisler: populism toob küll toetushääli, aga Eestit see edasi ei vii

IRLi aseesimees

Jah, populism toob küll toetushääli, aga Eestit see edasi ei vii. Valitsusvastutus on midagi muud kui kõvahäälsed lihtlaused. Olen veendunud, et Eestile on vaja intelligentset rahvuslust, mis viib meie elu edasi ja toob eestlase kõikjalt koju tagasi.

 

Martin Helme.
Martin Helme. Foto: Toomas Tatar / Õhtuleht

Martin Helme: IRLi väike toetusprotsent peab teatavast inertsist veel mõnda aega vastu

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees

IRLi probleem on eelkõige selles, et nad on asunud sisuliselt välja vahetama oma tuumikvalijat. Juba eelmistel riigikogu valimistel läksid nad välja selgelt sotsiaalsete teemadega (madalapalgaliste maksutagastus ehk nn Partsi munad), jättes unarusse kõik need teemad, mis on olnud varasemalt nende valijatele tähtsad nii rahvuslikkuse, parempoolsuse kui konservatiivsuse teljel.

Kooseluseaduse teema vältimine, eesti keele kaitse küsimuse eiramine, usutavus riigikaitseküsimustes, väikeettevõtluse eest seismine olid nende tugevused. Need on asendunud teemadega, mille on sisuliselt juba hõivanud Keskerakond ja sotsid ning kus IRL ei paku välja lahendusi, mis lõhnaks kuidagigi konservatiivsuse või parempoolsuse järgi.

Seega on erakond kas teadlikult või amorfse initsiatiivituse tagajärjel hüljanud oma valijad ning loodab uusi saada vasakliberaalsest nišist, mis on juba väga tugevalt hõivatud. Arvan, et tegemist on väga riskantse ja vaevalise valikuga edu saavutamisel. Leian ka seda, et selline areng paljastab üsna karmilt nende olematut maailmavaadet – poliitiline profiil ei tulene mitte veendumustest vaid lähtub oludest.

Millal või kas nad kukuvad alla viie protsendi? Usun, et protsent peab teatavast inertsist veel mõnda aega vastu. Näeme ju, et nende toetus on teatava stabiilsuse saavutanud. Kuid parema ettenägemisvõime või ka nõrgema närvikavaga poliitikud hakkavad varem või hiljem ennast IRList distantseerima ja see toob uue languse, mis võib kujuneda ennast taastootvaks allakäigukeeriseks, kus iga uus halb uudis tekitab järgmise lagunemise ja demoraliseerumise kukkuva doomino.

Andres Herkel
Andres Herkel Foto: Jaanus Lensment

Andres Herkel: küsimus pole mitte niivõrd reitingus, vaid valitsuse otsustes

Vabaerakonna esimees

Ma ei kiirustaks väga suurte järelduste tegemisega, kui reitingud kõiguvad vaid paari protsendi piires. Tõsi, kui reiting on madal, siis võib see tekitada närvilisust, mis kindlasti valitsemisotsuste tegemisele kasuks ei tule. Kuid kui sellega ollakse harjunud ja valitsuses on kogenud inimesed, siis ei pea see endaga iseenesest liiga suurt võbelust kaasa tooma.

Minu arvates pole küsimus mitte niivõrd reitingus, vaid nendes otsustes, mida valitsus teeb ja kuidas IRL need läbi seedib. Võis algusest peale ennustada, et kui IRL jääb ühte valitsusse kahe selgelt vasakpoolset poliitikat esindava erakonnaga, siis tuleb kaasa minna otsustega, mis tekitavad probleeme nii erakonnale, selle juhtidele kui ka nende valijatele. Praegu jääb mulje, et näiteks vene koolidele erandeid küsides Keskerakond suurima mõnuga tahabki IRL-le järjest uusi probleeme tekitada – justkui oleks astmelisest tulumaksust ja säästliku riigivalitsemise hülgamisest veel vähe.

Samas tsementeerib Keskerakond paljude otsuste puhul igipõlist vastasseisu Reformierakonnaga, mis nende kahe arvates peab kestma ka pärast Edgar Savisaare poliitlavalt lahkumist. Keskerakond ja Reformierakond, mis on olemuselt sarnasemad, kui see tavaliselt välja paistab, proovivad teisi erakondi sellelt pildilt kõrvale suruda. Kõige paremini õnnestubki see siis, kui keegi peab valitsuses olles minema vastuollu oma varasemate põhimõtetega.

Keskerakonna ja Reformierakonna sarnasus avaldub kõige enam kartellierakondade kokkuleppes, mis on viinud nii erakondade ülemäärase rahastamiseni riigieelarvest kui ka katseni valimisliidud haldusreformi käigus kohalikust poliitikast välja suruda. Meie meelest on IRLi viga see, et nad on sellise poliitikaga seni kaasa läinud ning minu soovitus neile on tulla kaasa Vabaerakonna demokraatia kaitsmise põhimõtetega, loobuda omavalitsuste sundparteistamisest ja muudest pahedest.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles