Peet Põder: pole Eestit Narvata ja Narvat Narva-Jõesuuta

Peet Põder Foto: Erakogu.

Kuidas muuta praegune Narva Eesti linnaks, kirjutab põline narvakas Peet Põder ja pakub lisaks tema arvates vajalikule Sisekaitseakadeemia kolimisele terve rea ideid, kuidas Narvat edenda.

Praeguses Narvas on vähe säilinud ennesõjaaegset Narvat, nii avaliku linnaruumi kui kogukonna mõttes. Päev-päevalt väheneb aga inimeste arv, kelle isiklikud mälestused ulatuvad tollesse aega ja nii on õige aeg jagada neid mälestusi uutele põlvkondadele, et neil tekiks ettekujutus niinimetatud vanast Narvast ja kindel tahe käsitleda Narvat kui Eesti Vabariigi lahutamatut osa.

Viis esimest eluaastat elasin korteris, mille akendest paistis Hermani kindlus ja selle taga Jaanilinn. Siit ka minu esimesed mälestused ja hilisem huvi Narva vastu. Nendel aastatel elas linn oma igapäevast elu, meeleolu oli rahulik – kuni järsku hakkas kõik muutuma.

Minu käekäigu esimene muudatus oli selles, et ära jäid saksa keele tunnid ja dante Staavi sõitis ära Saksamaale. Umbes samal ajal algasid ka muutused linnas. Nii kogunes umbusklik rahvas teede äärde uudistama idanaabri sõjaväekolonne, mis liikusid asutatavatesse baasidesse. Varsti valgus idanaabri võim üle kogu Eestimaa ja meie pere kolis koos mälestustega tollasest Narvast Tallinna.

Järgnes niinimetatud Saksa aeg ja rängad lahingud, mis muutsid omaaegse Narva olematuks.

Nüüd on Narva küll uuesti kaardil, kuid mitte sellise linna ja kogukonnana, nagu ta oli meie mälestuses säilinud.

Edasi püüan siin kirjeldada esialgu küll osaliselt ebareaalsena tunduvaid mõtteid, kuidas muuta praegust Narvat Eesti linnaks Narva.

Kõigepealt sellest, kuidas muuta kogukonna rahvuslikku koosseisu, sest umbes 60 000 elanikust on praegu ainult umbes 3000 eestlased. On selge, et venelasest eestlast teha ei saa, saame ainult mõjutada tema lojaalsust Eesti riigile ja muuta ta eestimaalaseks. Olukorra pöördeliseks parandamiseks peame leidma võimalusi tekitada eestlastes huvi Narva elama asuda. Praegu on päevakorral Sisekaitseakadeemia ületoomine Narva. Siin peaks määravaks saama sotsiaalne toime, mis kindlasti mõjuks kogukonnale tervendavalt.

Kinnituseks eeltoodule võin ma isiklikust tähelepanekust öelda, et Jõhvis aastavahetuse ballil mõjusid Viru vangla või vanglaameti paraadvormis esindajad kuidagi ootamatult positiivselt. Selline eestlaste «eksport» Narva on äärmiselt vajalik ja kõik võimalused selles osas tuleks ainult heaks kiita. Kogukonna meelsuse parandamiseks tuleb äratada laiemat huvi Vana-Narva Seltsi ja Narva Eesti Seltsi tegevuse vastu Narvas ja ka väljaspool Narvat elavate kodanike hulgas. Heaks eeskujuks kogukonna suhtluse elavdamises on kujunenud Tartu Ülikooli Narva kolledž.

Samuti aitab kogukonna konsolideerimisele kaasa kodu-uurijate ja ajaloohuviliste tegevuse tutvustamine laiale ringile. Paraku on huviäratavaid tulemusi selles osas ka venekeelse elanike hulgas. Nii ilmus eelmisel aastal Leonid Mihailovi koostatud väljaanne «Narva jõeäärsed asulad», milles on huvitavat materjali ka Narva ja Narva-Jõesuu kohta.