Õpetajate Lehes sel reedel: Ida-Virumaa ootab noori õpetajaid, haldusreform ja meie seitse ülikoolilinna ning 1917

17.02 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 17. veebruaril:

Noored õpetajad, teid ootab Ida-Virumaa

11. ja 12. veebruaril korraldas programmi «Noored kooli» algatusgrupp Kehra koolis Eesti hariduselu põletavate küsimuste arutelu. Selgemalt toodi esile viis probleemi: Ida-Virumaa koolid on ligi aasta jagu ülejäänud Eesti koolidest maas, üldhariduskoolide ja ettevõtete koostöö on pealiskaudne, õpilasi kaastakse neisse endisse puutuvate küsimuste arutamisse vähe, koolitustel ja programmides osalevad enamasti ühed ja samad inimesed ning koolis ei tunta kõige uuemaid õppimise kohta tehtud avastusi.

Õpetaja saab selleks palju teha, et õpilased harjuksid teatris käima

Kui populaarne on teater noorte hulgas? Mida 13–18-aastased teatrist otsivad ja leiavad? Kuidas õpilasi teatri juurde juhatada? Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutlevad teatritegijad ja õpetajad.

Õppimise korraldamine tasemegruppides

«Ainus, mille poolest tasemegruppides õppivad ja mitteõppivad noored keskmisena võetuna mõnevõrra üksteisest erinesid, oli hinnang sellele, kuivõrd nad saavad oma õpetajalt emotsionaalset tuge, kuivõrd soe ja sõbralik on matemaatikaõpetaja,» tõdeb Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Anna-Liisa Jõgi.

Exegi monumentum

«Kui juhtub ime ning jõutakse ühise otsuseni, et Konstantin Päts on Eesti Vabariigi sümbol, kes väärib monumenti Kuberneri aias − kas saame siis olla kindlad, et praegused või tulevased riigivalitsejad ei võta seda mälestusmärki kui volitust läbimõtlematute sammude tegemiseks?» küsib Kostivere kooli direktor Olga Saikovskaja.

Mitmuses või ainsuses?

«Eesti keeles on mõned nimisõnad, mida enamasti kasutatakse ainult mitmuses. Tüüpiline näide on «püksid»,» kirjutab Priit Põhjala «Keelekaste» rubriigis. Kokkuvõttes nendib Põhjala, et mitmus jäägu ennekõike puhkudeks, kus ta on loogiline ja tõepoolest vajalik.

Probleemse pere laps suudab vabalt ülikooli astuda!

Tallinna inglise kolledži õpetaja Anu Tammeleht tutvustab USAs populaarset KIPP-kooli, kuhu võetakse vastu riigi keskmisest tasemest paar-kolm aastat maha jäänud õpilasi (valdavalt afroameeriklased ja latiinod). KIPP-koolis hakkavad need lapsed kõik nii hoolsalt õppima, et üle 80 protsendi neist astub kõrgkooli. Autor tutvustab KIPP-koolide töövõtteid, mis nii suure edu tagavad.

Teisel ringil targaks

Eestis on 118 000 inimest, kel põhi- või keskhariduse omandamine pooleli jäänud. Täiskasvanute gümnaasiumid said ELi sotsiaalfondist toetust, et neid teisele ringile tarkust taga nõudma meelitada. Tartu täiskasvanute gümnaasium on käivitanud ettevalmistuskursuse.

Õpilaste suhtumine loodusteadustesse

Ligi veerand Eesti 15-aastastest õpilastest seostab oma tulevast elukutset loodusteadustega. Kuigi mõned teemad pakuvad huvi nii poistele kui ka tüdrukutele, huvitavad poisse rohkem keemia ja füüsika, tüdrukuid aga tervis ja bioloogia.

Nähtamatud õpetajad ehk Eesti haridus otsib spunki

Põlva kooli eesti keele õpetaja Maia Punak toonitab, et draamaõpetus sobib ideaalselt muutunud õpikäsitusega: see kujundab empaatiavõimet, ausust, kodanikujulgust. Seega on aeg seada sisse draamaõpetajate ettevalmistamise süsteem. Autor peab tähtsaks ka kooliteatrite töö süsteemset toetamist.

EUSO tõi Eesti õpilastele uurimislabori

Euroopa loodusteaduste olümpiaadi EUSO 2016 (Eesti) ajel algatas Eesti loodusteaduste olümpiaadi žürii 2016. a sügisel meie oma õpilastele mõeldud projekti «Uurimislabor», kus saavad terve klassiga eksperimenteerida tavakoolide õpilased.

Kuidas me Otsimit tegime

TÜ haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist Tuuli Hiiesalu kirjeldab protsessi, mille käigus valmib mängu prototüüp, mis aitab lastel õppida lugemist ja keelt nii, et nad sellest ise arugi ei saa.

Haldusreform ja meie seitse ülikoolilinna

Paikkonnad, kus haritud inimeste arv langeb alla kriitilise piiri, käivad paratamatult alla. Selles mõttes on kohalikud kõrgkoolid erakordselt tähtsad, tõdeb Ene Pajula. Tudeng, kes läheb Võrust, Hellenurmest või Kärdlast õppima Virumaale, Kuressaarde või Haapsallu, siirdub pärast lõpetamist suure tõenäolisusega koju tagasi, aga Tallinna või Tartu puhul see enam nii kindel ei ole.

Õpilasfirmad vajavad suure ringi õpetajate kaasamist

Taavi Tuisk ja Karin Saare kirjutava õpilasfirmade arengu toetamise süsteemist Kuressaare ametikoolis. Koolis on kolmapäeviti n-ö õpilasfirmade tund, õpilasfirmad valmistavad ainult selliseid tooteid, mis on otseselt seotud kooli õppekavaga, nende tegevust toetavad pea kõik ametikooli õpetajad.

Kui kool lüüakse ajalehega lapikuks

«Kui keegi pakub õppekavas esitatule «alternatiivi», tekib küsimus, kas ei muuda see õpetaja tööd sama koolimaja teises otsas mõttetuks või vähemalt asjatult raskeks?» küsib meediaekspert Raul Veede hiljuti aset leidnud «lapiku maa» koolijuhtumi valguses.

Nõtkes kehas värske vaim

Õpetaja ja artist ühes isikus Erkki Otsman võrdleb oma tööd ja hobi fotosünteesi ja hingamise võrrandiga – õpetaja amet läheb mõiste «töö» ja artisti amet mõiste «hobi» alla. Kuid olukord võib olla ka pöördvõrdeline. Õpetajatöös püüab ta luua enda ümber positiivse keskkonna, mille kaudu annab ka esialgu ebameeldiva või igavana tunduvad teemad õpilasteni viia.

Adrenaliin ja ootamatused paeluvad

Kui Sandra Oksaar kahe aasta eest aprillis Kanepi gümnaasiumisse tööintervjuule saabus, olid tal külmast ilmast hoolimata jalas kollased lehvivad suvepüksid ning ühes jalas sporditoss ja teises kaloss. Kummalise valiku põhjus oli kipsis jalg, millele toetudes Oksaar direktori järel mööda sopilise koolimaja treppe ukerdas ja ruumidega tutvus. Oksaar osutuski töölevalituks ja naudib adrenaliini, mida iga uus päev toob.

1917: äkitselt hakkas toimuma

Veebruarirevolutsiooni ja Vene monarhia välkkiire kokkuvarisemise oludes toimus veel üks tähtis muutus: Lõuna-Eestis ja Saaremaal hakati Tallinna poole vaatama, kirjutab Karl Kello. Rahvuskubermangu moodustamise tõttu kaotas Riia oma tähtsuse ja tähenduse Eesti pealinnana.