/nginx/o/2017/01/31/6298769t1hf7c3.jpg)
Tänane Postimees tõi avalikkuse ette mitu seni teadmata asjaolu Ermamaa saagas. Selgus, et EASi juhatus on kaks korda muutnud president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Evelin Ilvese ettevõttele Ermamaa makstud toetuse tagasinõude otsust Ilvesele soodsamaks. Kelle käsul see täpselt aga toimus, ei paista mitte keegi mäletavat.
Ametnike üleüldise mälukaotuse kõrval kriipis minu silma selles loos veel üks väike vastik asjaolu: president ilmselgelt valetab. Oktoobris, kui toimunu avalikuks sai ja suur skandaal lahvatas, väitis Ilves avalikkusele, et sai EASi tagasinõudeotsusest teada samal nädalal. Presidendi tollane kantseleiülem Alo Heinsalu aga räägib eilses Postimehe loos, et käis EASist saadud dokumentidega juba augustis Ilvese jutul. Heinsalu tunnistab ka ise, et Ilvese väites on mingi ebakõla.
Võib ju küsida, et mis seal vahet, millal president sellest otsusest täpselt teada sai, tähtsam on see, kas ta maksis nõutud summa tagasi või mitte. Erakordselt soodsaks kahanenud nõue oligi skandaali kese, avalikkus tajus ebaõiglust ja erikohtlemist. Milleks selliste asjaolude juures veel saagida selle kallal, kas president teadis EASi otsusest augustis või oktoobris?
Aga sellepärast, et president, auväärne riigipea, reageeris nagu pätitembuga vahele jäänud koolipoiss stiilis «mina ei teadnud midagi». Mis viitab tavaliselt sellele, et asjaosaline on juhtunuga väga hästi kursis ja üritab nüüd vassimisega endast paremat muljet jätta. Nagu väike moosivaras.
Ideaalses maailmas, kus me kahjuks ei ela, poleks asi üldse nii kaugele läinud. Ideaalses maailmas oleks presidendil olnud riigimehelikku tarkust näha ette, milleni tema nii- või teistsugune käitumine võib viia. Ta oleks vajaliku raha EASi esimese põhjendatud nõude peale kokku kraapinud ja ära maksnud ning sellest kohe avalikkust teatanud ja olnud valmis vähemalt mõnda aega ka ajakirjandusele sel teemal kommentaare jagama. Paisest saanuks mäda välja ja haav paranenuks kiiresti.
Kusjuures EAS pakkus vahetult pärast skandaali puhkemist mullu oktoobris Ilvesele võimalust ebaõiglaselt saadud summa oma au päästmiseks ise tagasi maksta, aga president keeldus ja palkas oma huvisid kaitsma advokaadid. Raidla advokaadibüroo usub, et presidendilt raha tagasi nõudmisel pole perspektiivi.
Võimalik, et praeguseks mõtleb Toomas Hendrik Ilves ka ise, et milleks kogu seda jama ometi vaja oli. Oleks kohe alguses raha ära maksnud, oleks asi praeguseks unustatud, saaks rahus oma eluga edasi minna ega peaks hommikusi ajalehti kartma. Ausa mehe maine maksab palju rohkem kui see õnnetu 19 039 eurot ehk vaid kümnendik EASilt saadud toetusest, mille Ilves lõpuks tagasi maksis.