Riik peaks jätkuvalt mõtlema kulude kärpimisele
Juhtkiri: olla aus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase aasta kiire palgakasvu tõttu on paljudele, sealhulgas ka osale ajakirjanikele jäänud mulje, justkui oleks paarikümne tuhande kroonine kuupalk Eestis igapäevane asi. Tegelikult küünib Eesti keskmine palk tänavu pisut üle 10 000 krooni ning mediaanpalk, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem, on veel paar tuhat krooni madalam.
Sestap ei ole imestada, et tänavu alanud ja mõni aasta veel jätkuv inflatsioon ning kõigi igapäevaelu puudutav hinnatõus nöörib tegelikult keskmisel eestlasel kõri päris kinni.
Kallinevad toit, kommunaalkulud, harrastused, transport ja veel lugematu hulk asju. Suuresti just seetõttu tunnistavad inimesed Postimehele, et tulevikku vaadatakse ettevaatlikkuse ja murega ning midagi väga rõõmustavat keegi oma elust ei leia. Kui sa pead ka toidupoes iga senti lugema, siis mõjuvad mõne poliitiku jutud Eesti heaolu jätkumisest kohatuna.
Väljapääsu tekkinud olukorrast on inimestel aga raske leida, sest lisatööd keegi lõputult teha ei saa ning majanduslanguse tingimustes on seda ka väga raske leida. Tõenäoliselt ei leia praegu Eestis ettevõtet, kes kulude kokkuhoiule mõeldes ei kaaluks ka osa töötajate koondamist.
Asja teeb eriti nukraks tõik, et riik ei tee praegu inimeste kulutuste kasvu piiramiseks midagi, vaid pigem õhutab nende tõusu omalt poolt isegi takka.
Tuleva aasta riigieelarve koostamisel keskendus valitsus lõpuks vaid uute tulude leidmisele, mitte kulude kärpimisele, ja nii kerkivad mitmed maksud, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu. Kuid võimule sai praegune koalitsioon valimiskampaaniat tehes peamiselt madalate maksude loosungeid hõikudes.
Teoreetiliselt võib jutt, et riik keskendub inimeste sissetulekute maksustamise asemel hoopis kulude maksustamisele, ju õige olla.
Aastaid on Eestis viljeletud poliitikat, kus kulutuste ehk tarbimise maksustamise taustal kärbitakse tulude maksustamist, kuid praegu oleme olukorras, kus esimesed kasvavad, kuid teised maksud ei kahane. Ja löögi annab see enamikule inimestest, kes paraku kõrgepalgaliste hulka ei kuulu.
Kuigi mõne poliitiku hinnangul on see nüüd juba tagantjärele tarkus, on poliitikutel siiski veel võimalik riigi panust inimeste kulutuste suurenemisse kärpida. On ju riigikogu võimuses tuleva aasta eelarvet ümber teha nii, et kärpida veel nii kulusid kui ka tulusid. Lihtsa inimese suhtes, kellel on raske ka ilma riigi surveta, oleks see aus.