Õpetajate Lehes sel reedel: lasteaednikud kohtusid ministriga, Kaarel Tarandi kirjaviga ja Läti vapi lugu

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4. veebruaril
4. veebruaril Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 4. veebruaril:

Lasteaednikud kohtusid ministriga

27. jaanuaril kohtusid haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses haridus- ja teadusminister Mailis Reps, ministeeriumii üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson, Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liikmed ja Eesti alusharidusjuhtide ühenduse esindajad. Põhiteemana oli arutluse all riigieelarvest lasteaiaõpetajate palgatõusu toetamiseks omavalitsustele eraldatud motivatsioonipakett, täpsemalt raha jagamise mehhanismid. Kerkisid üles ka muud olulised teemad: õpetajate töökorraldus ja töökoormus, haridusliku erivajadusega lapsed ja kaasav haridus, lapsevanemate osalustasud.

Laulud lähevad üha kaunimal kõlal

Jaanuari keskpaigast algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo eelproovid, mis kestavad maikuuni. Õpetajate Leht oli kohal Tartu linna ja maakonna mudilaskooride esimeses eelproovis ja jälgis asjaosaliste ponnistusi teel laulukaare alla.

Bornhöhest meediaõpetuseni

Kui noor inimene on vääriti esitatud info suhtes vastuvõtlik, võib mingil hetkel osutuda tulutuks ka koolis pakutava teadmise jagamine, sest n-ö pseudoteadus võib nõrgestada akadeemilise hariduse jalgealust,” kirjutab Viljandi gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Juhan-Mart Salumäe.

Kaarel Tarandi kirjaviga

«Iga kirjatähte tundev inimene saab seda lugedes aimu eelnõu eesmärgist: mitte keelata müük ega hävitada «inimeste aastatuhandeid väldanud suhe alkoholiga» (cit. Tarand), vaid vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning piirata kättesaadavust ja reklaami,» kirjutab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastulauses Kaarel Tarandile, kelle hinnangul on poliitikute alkoholivastane võitlus ennekõike poliittehnoloogiline trikk.

Lugusid loomadest III

Keelemees Priit Põhjala kirjutab, et eluslooduse nimetamise, klassifitseerimise ja süstematiseerimise teaduslik distsipliin taksonoomia ei ole mingi tuim valdkond, vaid nõuab üksjagu loomingulisust ja teravmeelsust.

Võidab see, kes on kõige kauem siruli

Veebikonstaabel Maarja Punak ja õpetaja Birgy Lorenz tutvustavad ohtusid, mis noori internetis varitsevad. Näiteks populaarne väljakutsete mäng, kus tuleb ennast külma veega üle kallata, lasta endal hinge kinni lüüa jne. Ühe väljakutse puhul peab õpilane siduma endal silmad kinni ja siis filmima nutitelefoniga, kuidas ta n-ö pimedana liiklusrohket tänavat ületab. Analoogilisi näiteid on autoritel veel mitmeid. Artikliga tähistatakse rahvusvahelist ohutu interneti päeva, mida peetakse 7. veebruaril.

Eesti õpilased PISA uuringutes

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno selgitab Eesti õpilaste suurepäraste tulemuste tagamaid loodusteadustes. «Eesti üldhariduskool pakub Lääne kultuuriruumi parimat haridust, meie probleem on aga jätkuvalt tippsooritajate väike osakaal,» nendib ta.

Kümme aastat Akadeemiakest

Pille Säälik ja Triinu Visnapuu tutvustavad ajakirja Akadeemiake huvitavamaid õpilasuurimusi, mis on kümne aasta jooksul nende veebiajakirjas ilmunud. On väga tõsiseid uuringuid gümnasistidelt, näiteks emakakaelavähiga seotud probleemid kodumaakonnas. Teisalt on avaldatud ka nooremate õpilaste lihtsamate katsete põhjal tehtud töid, näiteks millises vees säilivad lilled kõige paremini, kui tihti kukub võileib võiga allapoole jms. Autorid märgivad, et pärast uurimistööde ametlikku sisseviimist koolidesse on Akadeemiakese artiklite tase selgelt tõusnud.

Kultuurisündmus

Kevadhooaeg pakub eripalgelisi teatri-, muusika- ja tantsuelamusi, töötube, festivale, haridusprogramme.

Eestikeelse teaduse heitlik sära kõrghariduses

Eesti maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver kirjutab, et vahetevahel tekib doktoritöö eestikeelset resümeed lugedes soov see kasvõi Google’i tõlkeportaali abil ingliskeelseks muuta, sest siis tundub tekst arusaadavam.

Füüsikaõpetaja rassib metsaheinamaadel

Peeter Hermik õpetab Lihula gümnaasiumis füüsikat ja Virtsu koolis lisaks füüsikale ka geograafiat. Hermik on juba kümme aastat rassinud puisniitudel ja mullu pälvis ta nende taastamise eest keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnateo tiitli.

Nullist pihta hakates on koormus ikka meeletu

Elukaaslased Helena Akkel ja Kristjan Karron lõpetasid mullu Tartu ülikooli ajalooeriala ja läksid sügisel koos Põlvamaale õpetajaiks – Akkel Värska ja Karron Põlva gümnaasiumi.

Läti (Latvija) vapi lugu

Heraldiku ja ajaloolase Tiit Saare sõnul laenati viisnurkne täht Nõukogude Vene Punaarmee tunnuseks Läti punaste küttide kokardilt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles