Eestis on praegune naturalisatsioonipoliitika Euroopa keskmisel tasemel, mingeid muid uusi õiguslikke samme selle muutmiseks ei plaanita, kommenteerib Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu: Eesti praegune naturalisatsioonipoliitika jääb Euroopa keskmisele tasemele
24. jaanuar 2017, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See valitsusliit on kokku leppinud, et säilitab Eesti kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid. Mingit kodakondsuse nullvarianti ei ole selles valitsuses kokku lepitud ja seda kindlasti IRL ei toeta. Selles asjas oli meil Keskerakonnaga valitsusliidu tegemisel küsimus laual ja jäime ühemõtteliselt erinevale seisukohale. Selline samm ei ole tarvilik ka tulevikus.
Eesti praegune naturalisatsioonipoliitika jääb Euroopa keskmisele tasemele. Uus valitsusliit on oma koalitsioonileppes kokku leppinud selle, et naturalisatsiooni korras on võimalik taotleda oma alaealistele lastele Eesti kodakondsust Eestis Vabariigi taastamisel elanud inimestel, kui nad esitavad avalduse, et laps loobuks kolmanda riigi kodakondsusest. Sellega välditakse topeltkodakondsust ja seda, et kolmas riik hoiaks last oma kodakondsuses vanemate tahte vastaselt.
Samuti saab olema tulevikus rohkem võimalusi keeleõppeks, et läbida kodakondsuseksam. Selleks sõlmitakse isikuga leping. Mingeid muid õiguslikke samme ei plaanita.