Harju maakohtus süüdimõistva lahendini jõudnud maanteeameti eksamineerijate juhtum – neli endist eksamineerijat ja kaks sõiduõpetajat said karistada korduva altkäemaksuvõtmise ning vahendamise eest – peaks olema ühiskonnale ühtaegu äratuskell ja puhastustuli.
Niinimetatud pisikorruptsiooni peetakse olemuselt eriti ohtlikuks, sest just siin peegeldub teatud mentaliteet ühiskonnas ja seda sõna otseses mõttes kodaniku tasandil. Pisikorruptsiooni ilmingud loovad võimaluse kuritarvitada avalikku usaldust isiklikes huvides, nagu defineerib korruptsiooni rahvusvaheline korruptsiooni vastu võitlemise organisatsioon Transparency International, ning kasvaja siirded levivad ka poliitikasse ja ärieliiti.
Korruptiivse hüve nautimine lõpeb valusate tagajärgedega. Inimene lihtsalt nii-öelda makstakse üle, nagu räägivad valdkonna asjatundjad. Kui meie tänavatel liiguvad autod, mille juhtidel pole vajalikke teadmisi ja oskusi, või näiteks tehnoülevaatuselt on altkäemaksu abil läbi pääsenud tehniliselt mitte päris korras sõiduk, võib sestsamast inimesest, kes süsteemi toitis, saada süsteemi ohver.
Pisikorruptsiooni puhul on hõlpus näha, kuidas väärkäitumine levib. Samas, kui selliseid kuritegusid ei avastata, hirmu karistuse ees ei ole, tekib puutumatuse tunne. Erinevalt näiteks seaduste ostmisest ja erakondade rahastamisest saab tavakodanik siin väärnähtustele reageerida ehk mitte õlitada rattaid, sest see sõiduk veereb paraku järjest suurema hooga. Piduriteta.
Kuigi on aastaid räägitud, et Eestis pole lood korruptsiooniga kõige hullemad, ei ole tegelik pilt kuigi roosiline. Menetluses on mitu suuremat asja, nagu Tallinna Sadama endise juhtkonna kaasus ja poliitilise korruptsiooni juhtumid, ning kahjuks lisandub uusi teateid. Sel nädalal võeti vahi alla Põhja-Eesti regionaalhaigla infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektor Ivo Milli, keda kahtlustatakse meelehea vastuvõtmises seoses ehitushangetega.
Mõistagi peavad enesepuhastusega reageerima ka organisatsioonid, aga selles on paraku puudujääke. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler rääkis eelmisel suvel ajakirjanikele, et organisatsioonid ei viska kriminaalkorras karistatuid sageli isegi oma ridadest välja. Eriti halb on seejuures erakondade käitumine, kes saaksid tunduvalt vähendada korruptsiooniriski ühiskonnas.
Ametikohtade politiseerumine suurendab riski, sest ühe partei võimu korral saavad töö ebapädevad inimesed, tähtsam on parteipilet. Kujukas näide on Tallinnas ainuvõimul olnud Keskerakond.
Haldusreform toob kaasa jõukamad omavalitsused, samuti suuremad ahvatlused. See on väljakutse õiguskaitseorganitele, aga kindlasti ka kohalikule ajakirjandusele. Postimees Gruppi kuuluvad maakonnalehed on neljanda võimu kasvava rolli täitmiseks valmis.