Ivan Makarov: Yana Toomi tüüpiliseks mitte-eestlaseks nimetamine on vale (21)

Ivan Makarov
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolumnist Ivan Makarov.
Kolumnist Ivan Makarov. Foto: Erik Prozes / Postimees

Miks just praegu, kui Ukraina sündmuste tõttu on eestimaalased niigi sattunud  Venemaa šovinistliku propaganda laviini alla, on vaja lüüa täiendav kiil eestlaste ja vene kogukonna vahele, küsib kolumnist Ivan Makarov.

Miks taluvad parteikaaslased Eestit esindava Yana Toomi kirglikke visiite sõjaroimari juurde ja poliitilisi «soolosid» Euroopas ning kasutavad Martin Repinski värvikat isikut selleks, et naeruvääristada tema vahendusel venekeelseid inimesi. Miks ülendatakse Repinski rahvusooper Estonia nõukogu liikmeks, kuigi eestlased reageerivad sellele nii, nagu oleksid reageerinud venelased, kui Moskva Suure teatri juhtkonna koosseisu oleks määratud Leida Peips?

Miks oli vaja ministrikohalt kinga saanud Repinski viivitamatult rahvusooperisse ülendada? See näeb välja väga sedamoodi nagu pildike suurte satiirikute romaanist «12 tooli»: «Stargorodi 2. vanadekodu endine juhataja vallandati hoolealuste vanamutikeste toore kohtlemise pärast ja määrati sümfooniaorkestri kapellmeistriks».

Kas nemad ongi kohaliku venekeelse elanikkonna koorekiht...

Paljud venelased arvavad, et Repinskit ei taheta mitte tema kvalifikatsiooni, vaid rahvuse pärast. Ja ka nii mõnelgi eestlasel tekkib küsimus: kas need meedias palju kära tekitavad inimesed ongi kohaliku venekeelse elanikkonna koorekiht? Kui nad on sadadest tuhandetest targimad ja väärikaimad, mida siis oodata ülejäänutelt? Ah jaa – okupatsioonierakond juba tulekul...

Kellele on kasulik see, et intelligentset Jevgeni Ossinovskit hakataksegi pidama erandiks, mis kinnitab reeglit, mille kohaselt seal, kus on venekeelne poliitik, on ilmtingimata ka mingi eestlasi riivav jama? Urmas Sutrop juba väidabki, et «sisserändajatel ja nende lastel puudub igasugune ajalooline mälu» ja et «Yana Toom on selles mõttes üpris tüüpiline mitte-eestlane, kui ta ütleb, et «me ei pea kogu aeg tagasi vaatama ja mõtlema, mis 1944. aastal oli. Oli mis oli, elame edasi».»

Aga see ei ole ju mälu puudumisega seotud, need on topeltstandardid!

Punasel väljakul ajalugu ei unustata

Kujutage ette Punase väljaku ümbrust 9. mail, sinna kogunenud nagaikadega kasakaid, õigeusufanaatikuid, dessantväelasi ja muid sõjakaid patrioote, käes ajalooline loosung «Nikto ne zabõt, nitšto ne zabõto» («Kedagi ei unustata, midagi ei unustata») – ja Yana Toomi, kes ütleks neile: «Me ei pea kogu aeg mõtlema, mis 1945. aastal oli. Oli, mis oli...».

Selline esinemine lõppeks  kehavigastustega, kuna sõjaline möödanik on Venemaal eluviis, ideoloogia ja tuleviku selgroog. Ja kas saaks hetkekski ette kujutada Vene Föderatsiooni ministrit või esindajat Euroopas, kes avalikult keelduks hukka mõistmast saksa okupantide poolt venelaste vastu sooritatud kuritegusid?

Yana Toomi mäluga on kõik korras, ta lihtsalt peab suurema rahva keelt, ajalugu ja kannatusi olulisemateks kui väiksema rahva omi. Tal on lihtsalt selline moraalne mõõdupuu. Tema «tüüpiliseks mitte-eestlaseks» nimetamine on vale kasvõi seetõttu, et Eestis elab rohkem kui 200 rahvusest inimesi, nende hulgas ka Toomi mõttekaaslaste ohvreid. Meie europoliitik on eesti kodakondne kõigest 10 aastat, enne seda oli ta Venemaa kodanik. Oleks ebareaalne nõuda sellise saatusega inimeselt, et ta unustaks oma eelmise ajaloonägemuse jäägitult. Ja Toomi taga on 25 000 EV kodaniku hääled. Kui läheks läbi kodakondsuse nullvariant, siis meil oleks võimul juba mitu Toomi ja nende «ajaloomälu» jääkski peale: Eesti astukski vabatahtlikult Venemaa koosseisu.    

Raske uskuda, et poliitilise ladviku viimaste kuude sikuhüppemängust on hea meel sellistel inimestel nagu Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps või Enn Eesmaa – eriti nüüd, kui Keskerakond on valitsuses ja meil on keskerakondlasest peaminister. Kas tegemist on niivõrd tugeva siseopositsiooniga ja leping Ühtse Venemaaga näeb ette eesti riikluse naeruvääristamise jätkamist? Naiivne oleks loota, et maailma võimsaima riigi presidendivalikut mõjutanud Kreml ei suudaks suure kaasmaalaste kogukonnaga väikeriigis võimuvett sogada.

Eestis pälvivadki tähelepanu ja võimu enamasti just need venekeelsed esindajad, kes õõnestavad eestlaste head suhtumist venelastesse, ja vastupidi.

Kommentaarid (21)
Copy
Tagasi üles