Karmo Tüür: itaallase uskumatud seiklused Europarlamendis (1)

Karmo Tüür
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viie Tähe Liikumise liider Beppe Grillo.
Viie Tähe Liikumise liider Beppe Grillo. Foto: Marco Bertorello/AFP/Scanpix

Euroopa parlamendi siseelu ületab harva uudisekünnist, kuid ühel itaalia poliitikul õnnestus see päris edukalt. Beppe Grillo juhitud Viie Tähe Liikumise soov Europarlamendis fraktsiooni vahetada osutus üsna tähelepanuväärseks, kirjutab politoloog Karmo Tüür.

Iseenesest pole fraktsioonivahetustes midagi eriskummalist – taolisi liikumisi esineb selles esindukogus päris tihti, küll üksikute liikmete kui tervete nimekirjade kaupa. Mis selles konkreetses juhtumis siis nii erilist on?

Asi selles, et Itaalia koomiku, äärmiselt värvika Beppe Grillo juhitav Viie Tähe liikumine on Itaalia üks juhtivaid euroskeptilisi ühendusi. Selle kuulumine Europarlamendis koos Suurbritannia Iseseisvusparteiga ja teiste euroskeptikutega ühte fraktsiooni (EDPP) mõjus loomuliku liiduna.

Nüüd aga, kui ees terendab briti saadikute lahkumine Europarlamendist, otsustas Beppe Grillo, et aeg on mõelda, mida teha edasi. Laias laastus on valikuid kolm. Esiteks jääda samasse fraktsiooni, mis aga muutub brittide lahkumise korral marginaalseks ning võib üldse laguneda. Teiseks liituda mõne teise fraktsiooniga, saades seeläbi juurdepääsu ressurssidele ning tõsta oma häälte kaalu. Kolmandaks minna üle nö mitte-liitunute kategooriasse.

Otsedemokraatiat propageeriv ja online-hääletusi armastav Grillo pani oma ülipopulaarse blogi kaudu hääletusele järgnevad variandid: kas jääda samasse fraktsiooni, liituda ALDE nimelise ühendusega või jääda gruppide väliseks. Hääletusel osalenud enam kui 40 tuhandest inimesest pooldas 78,5% liitumist ALDE’ga.

Kõik oleks ju tore, rahvas on rääkinud ning demokraatia võidutseb. Kui paraku on ALDE säärane grupp, mis ühendab mitte euroskeptikuid, vaid vastupidi – Euroopa ühtsuse idee toetajaid. Mõistagi oleks ka ALDE sellest liitumisest oma kasu saanud – nende saadikugrupp oleks tõusnud arvukuselt kolmandaks ning muutunud seeläbi mõjukamaks. Läheneva Europarlamendi presidendi valimistel oleks see olnud üsnagi oluline, kuid lõppkokkuvõttes lükkas ALDE siiski šarmantse itaallase pakkumise tagasi.

Mille poolest siis kogu lugu tähelepanu väärib – plaanitav liitumine jäi ju ära? Aga asi selles, et see liitumisettepanek pani ALDE enda liikmed kihama ning rääkima taas euroopalike väärtuste ja muu sellise teemal, mis muidu tihtilugu ununema kipuvad. Suurema tähelepanu sai ka euroskepsise idee kui selline ning uue hoo said sisse ka arutelud Euroopa Liidu miinuste üle.

Nii et paradoksaalsel moel võitsid toimunust kõik. Nii need euro-idee vastased, kes Peppe Grillo ettepanekut kahetsusväärseks või koguni reeturlikuks nimetasid, kui ka need ühtse Euroopa pooldajad, kes liitumissoovi jaburaks pidasid. Omamoodi karismaatiline eks-koomik sai aga kuhjaga tähelepanu, mis tihtipeale tundubki tema tegude peamotiiv olevat.

Tekst avaldus möödunud nädalal ka venekeelses Postimehes.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles