Tanel Jan Palgi: olen brändirahnu üle uhke

Tanel Jan Palgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Jan Palgi
Tanel Jan Palgi Foto: Pm

Kui ma hommikul oma Facebooki konto avasin, sain kohe aru, et Eestis on midagi toimunud. Eesti on saanud endale uue märgi. Palju õnne! «Welcome to Estonia» on minevik ja ees ootab uus, brändrahnuline tulevik, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

EAS, olgu sihilikult või mitte, tutvustas uut Eesti mainekontseptsiooni tabavalt täiskuu ajal, reedel ja 13. kuupäeval. Paljud peavad seda ebaõnne päevaks, aga pagana- ja esoteerikausku eestlastele sobib selline kuupäev uue mainekontseptisooni tutvustamiseks suurepäraselt. Igatahes müstiline kuupäevavalik.

Olles asunud sirvima oma Facebooki feeeeed’i (sihipäraselt pikendatud e-täht!), märkasin, et esimesed satiirfotod brändrahnust olid kiired ilmuma. Brändrahn kui lammas, brändrahn kui kaka, brändrahn kui lind, brändrahn see ja too.

Jah, ka mina mõtlesin, et mis asi see on. Ometigi oli üks arukam Facebooki-sõber pikemalt ja kriitilisemalt sellel teemal arutlema hakanud ja see tekitas ka minus edasist huvi brändrahnu sügavamalt ja mitmest küljest uurida. Sõbra arutlev postitus hoidis mind tagasi jagamast ja kommenteerimast oma Facebooki feed’il mõnda kelmikat brändrahnu-karikatuuri. See oli hea otsus. Pärast traditsioonilist hommikudušši, -kohvi ja -sööki lippasin kiirelt arvuti taha, et internetiavarustest enam asjakohast infot leida.

Jah, meedia oli juba maias brändrahnu halvustama. Postimehe karikatuur kujutas Eesti uut sümbolit kui pissist märga plekki Kalevipoja meheuhkuse kohal. Kriitikat jagus ka arvamusartiklitesse, ikka stiilis, et kas sellist märki me EASilt tahtsimegi.

Kogu see kriitiline info ei rahuldanud mind. Loomulikult on tegemist algelise disainiga, seda oskaks joonistada ju iga viieaastane laps oma i-Padil. Korraga meenus mulle, et mu arukas Facebooki-sõber mainis oma arutluses ka Eesti uue veebiportaali avamist, mis varem oli estonia.eu ning nüüd rahvuslikult estonia.ee. Kiirelt kribasin otsingumootorisse estonia.ee – ja voilà! Esimese tekstina tervitab seal külastajat kontseptsioonilt säravalt julge «Estonia is a place for independent minds». Ja rohelist brändrahnu pole kusagil. Täiesti teine maailm.

Vaatan uues portaalis ringi ja olen täiesti positiivselt üllatunud. Kuidas teisiti saakski Eesti riiki tutvustada kui julgelt iseseisvana, avatuna ja ka selliselt küllakutsuvana. Samas hoiatavana, kuna siseneja peab olema võimeline iseseisvalt mõtlema ja tegutsema. Iseseisev mõtlemine ei ole kohane mitte igale inimtüübile ja ühiskonnakorrale. Olen nähtu üle täitsa uhke. Brändrahn kaob mu mõtetest ning otsustan oma Facebook feed’il jagada hoopis eesti uut veebilehte. Eh-eh-hee!

Mu välismaalasest elukaaslane sirvib samal ajal sülearvutis oma Facebooki feed’i ning märkab mu postitust. Ta avab selle ja... satub kohe elevusse. Ta ütleb, et midagi sellist ta hetkel otsibki, kohta, kus saaks iseseisvalt mõtelda. Kohta, kus ollakse avatud mõtlemisele, ideedele ja mõtisklemisele. Talle väga meeldivad ka veebilehel automaatselt jooksvad videod. Ma püüan talle küll selgitada, et selle uue veebilehega käib kaasas ka juba avalikkuses satiiriliselt naeruvääristatud korduvkasutavale puuvillasele «Made in India»-rändkotile prinditud roheline brändrahn, kuid ta eirab täiesti mu ponnistust veebilehe huvitavust niimoodi maha tõmmata. Teda see brändrahn ei huvita. Ta uurib juba veebiportaalis üleval olevaid rahvusvahelisi töökuulutusi. Finaalina otsustab ta uut portaali samuti jagada. Tema rahvusvaheline sõprusringkond Facebookis on 891 inimest. Minu Facebooki koguulatus on 688 inimest, kellest samuti paljud elavad eri riikides üle maailma.

Uudishimust ajendatuna uurin lisaks mitmesuguste, nii suur- kui väikeriikide turismialaseid veebilehti. Külastan nende vahendusel Soomet, Lätit, Rootsit, Šveitsi, Taanit, Norrat, Uus-Meremaad. Estonia.ee on maitsekas, huvitav, julge, originaalne. Iga riik reklaamib ikka oma häid külgi ja Eestile on aastasadade (-tuhandete!) ja lähiaastatega neid häid külgi kogunenud päris palju. Ja pole ka külastatud riikidel mingit müstilist riiki tutvustavat märki – enamasti on selleks lihtsalt lipp, ainult Šveitsil oli lisaks eedelveiss ehk alpi jänesekäpp.

Ei tasu seda brändrahnu liiga tõsiselt võtta. Välismaalsed juba ammu naljatavad Eesti teemal väljenditega E-Stone ja «being stoned» (ingl «pilves olema») – ja kes teab, kuidas see brändikivi kontseptsioon täpselt sündis. Pealegi on ju brändikontseptsioon suunatud eelkõige välismaalastele, mitte sisetarbimiseks. Selles mõttes on Eestile hea kivikamakas estonia.ee näol kätte sattunud küll. Nüüd tuleb seda tabavalt visata nii Brüsselisse, Rooma kui ka kasvõi Moskvasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles