Uue võimuliidu tegevuskavas ei leidu poliitikat, mis oleks suunatud meie majanduse tugevustele ja eelistele, küll aga kasvab juba tänavu maksukoormus, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Aivar Sõerd: jah, härra peaminister, kedagi ei jäeta kõrvale... maksutõusudest (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ettevõtjatel on ette näidata arvukalt edulugusid. Hea näide on palk- ja elementmajade müük Skandinaavia turgudel, suure lisandväärtusega piimatoodete läbimurre Aasia turgudele, IT-firmade edulood.
Suure lisandväärtuse ning väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega toodangut pakuvad välisturgudele masinate ja seadmete tootjad, puidu väärindamisega tegelevad ettevõtted, toiduainetootjad ja veel paljud edukad eksportivad ettevõtted. Meil on eeliseid, mis tulenevad oskusteabest, ettevõtlikkusest, kogemustest ja soodsast ettevõtluskeskkonnast.
Riigi poliitikad peavad olema suunatud sellele, et meie majanduse tugevused ja eelised saaks paremini ära kasutatud. Kuna viimastel aastatel pole tootlikkuse kasv olnud piisav, peaks majanduspoliitika olema suunatud sellele, et toetada ja soodustada suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste pakkumist ning aidata kaasa sellele, et luua majanduskeskkond, mis aitaks parandada meie ettevõtete konkurentsitingimusi.
Kahjuks sellised poliitikaid uue võimuliidu tegevuskavas napib. Majanduse edendamisele täpselt vastupidiselt toimivad maksutõusud ja uued maksud on see, mis esimesena valitsusliidu programmist välja paistab. Valitsuse vahetus riigieelarve menetlemise ajal tõi kaasa varem lubatud maksukoormuse vähendamise asemel maksukoormuse kasvu juba alanud aastal. Selgus, et tänavu suureneb maksukoormus 35 protsendini SKTst, mis on senini Eesti kõrgeim maksukoormuse tase. Aga see on alles sissejuhatus.
Uued maksud ja edasine maksukoormuse kasv seisavad alles ees. Järgmisel aastal on tulemas mitu uut maksu: pangamaks, magusamaks, automaks. Majapidamistel ja tootmisettevõtetel tuleb leppida gaasi hinna tõusuga. Rahandusministeeriumi tagasihoidlikul hinnangul kasvab järgmisel aastal maksukoormus 35,8 protsendini SKTst.
Kuna uus võimuliit on käibele toonud uue terminoloogia, on inimestel üsna raske toimuvas orienteeruda. Automaks polevat mitte automaks, vaid keskkonnahoiuga seotud sõiduautode registreerimise tasu, firmaautodelt 20 miljoni lisaeuro kogumine riigikassasse on tegelikult firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamine. Seadusemuudatus, mis lubaks riigieelarve defitsiiti viia, on üleminek nelja-aastasele eelarvele.
Astmelise maksuvaba miinimumi kehtestamine, mis oma sisult on omapärane kvaasiastmeline tulumaks, on juba tekitanud ja tekitab veel edaspidigi parasjagu segadust.
Oleme kuulnud, et poolenisti või õigemini suuremas osas kaovad ära abikaasade ühisdeklaratsioonid. Seda, kuidas täpsemalt hakkab 500st maksuvaba miinimumi astmest koosneva süsteemi puhul toimuma igakuine maksuarvestus ja aastatulu deklareerimine, ei tea seaduse algatajad isegi. See on kindlalt teada, et maksuamet ja raamatupidajad saavad kõvasti tööd juurde.
Praeguseks on selgunud, et ainuüksi maksuameti IT-programmidesse muudatuste tegemine ja maksuameti infosüsteemi täiendamine läheb aastatel 2017–2018 maksma 7–8,5 miljonit eurot.
Kuna maksumuudatustest tulenevad lisatööd on erakorralised ja kiireloomulised, lükkub mitme aasta võrra edasi varem kavandatud e-maksuameti moderniseerimine.
Astmelise maksuvaba miinimumi sisu selgitamine avalikkusele on jäänud ühekülgseks. Palgaskaala madalamas otsas on maksukoormuse langetamine vajalik. Aga selleks, et meie edukad ettevõtted saaksid Skandinaavia turule elementmaju toota või Jaapani turule piimatooteid tarnida, on vaja tootearendajaid, tehnolooge, insenere, keerukate tootmisliinide käitajaid ja müügijuhte.
Need on töökohad, kus palgad on enamasti üle riigi keskmise, ja need töökohad annavad ka suurema panuse kõrgema tootlikkuse saavutamisel. Valitsusliidu maksumuudatused tõstavad selliste töökohtade maksukoormust tuntavalt. Lisaks maksuvaba miinimumi äravõtmisele ja tühistatud sotsiaalmaksulangetusele jääb ära ka varem kavandatud üldine maksuvaba miinimumi järkjärguline tõus.
Võimuliit on aru saanud, et nende majandus- ja maksupoliitika programm läheb kulukamaks, kui on riigile jõukohane. Aasta lõpus kiiruga kokku pandud tulude-kulude tabel logiseb igast otsast. Kõike kokkulubatut ei kannata välja juba järgmise aasta riigieelarve ning sellepärast on välja tuldud plaaniga hakata riigieelarve baasseadust muutma. Rahandusministeeriumis on valminud plaan hakata tegema riigieelarveid, mis võivad olla struktuurselt kuni 0,5 protsendiga SKTst miinuses.
Olgu siinkohal öeldud, et ka tänavune riigieelarve on 135 miljoni euroga ehk 0,6 potsendiga SKTst miinuspoolel. Struktuurse tasakaalu reeglit pole rikutud, majandustsükli mõjuga arvestades on selline nominaalne miinus lubatud. Ka selle miinuse katteks tuleb kasutada varem kogutud reserve ja laenuraha juba tänavu.
Eelarve baasseaduse muudatusega ja näiteks tänavuse aasta näitajaid aluseks võttes oleks võimalik defitsiiti suurendada veel enam kui 100 miljoni euro võrra, kuna ka struktuurselt saaks siis minna kuni 0,5 protsendiga miinusesse.
Omaette küsimus on siinjuures, et nii Euroopa Komisjon, Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu ütlevad, et rahandusministeerium on tõenäoliselt struktuurset tasakaalu valesti hinnanud ja tegelikult oleks vaja hoopis väikest nominaalset ülejääki, et struktuurselt tasakaalus püsida. Aga see hoiatus võimuliitu ei häiri.
Äsja tegi rahandusministeerium teatavaks mulluse maksutulu laekumise andmed. Maksutulu laekumine on hoolimata väikesest majanduskasvust praegu erakordselt hea. Maksutulu suurendab kiire palgakasv, suur hõive, väike töötus, reaalpalga kasv ja suur sisetarbimine.
Hea maksude laekumine on kestnud juba mitu aastat järjest. Võimuliidult tuleb küsida, kas sellises olukorras on õige aeg hakata muutma eelarve baasseadust, et saaks kulutada rohkem, kui riigile jõukohane on.
Võimuliitu ei häiri, et globaalses majanduses on kasvanud riskid ja et võimalikud on tagasilöögid majanduses ning et tulevikus ei saa välistada ka sellist olukorda, kus maksutulu laekumise juurdekasv on null või koguni miinusmärgiga. Riigil on ka siis vaja tagasi maksta varasemat võlga ja katta kasvavaid kulusid.