Õpetajate Lehes sel reedel: õpetaja tööõigustest, ideoloogilisest survest

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ÕL

Õpetajate Leht 13.01.2016

Uues koolis on ka tukula

Esimese poolaasta asenduspinnal töötanud Põlva riigigümnaasiumil on nüüd uus ja uhke kodu, kus on ka tukula – ruum, kus käiakse tukkumas, kui ollakse väsinud.

Iga neljas õpetaja ei tea oma tööõigusi

Kuigi juba kolme aasta eest muudeti õpetajate tasustamise ja tööaja arvestamise põhimõtteid, pole iga neljas õpetaja, erinevalt direktoreist, muutustega kursis. Mullu läbi viidud uuringust selgus seegi, et üle poole õpetajaist saab endiselt palka kontakttundide arvu järgi, vähe on diferentseerimist ning määratlemata põhi- ja lisaülesanded. Uuringut kommenteerivad õpetajate ametiühingu juht Reemo Voltri, õpetajate liidu esimees Margit Timakov, koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi ja Kristi Mikiver HTM-ist.

Õpetame lapsed ujuma!

Merepäästeinstruktor Marge Kohtla kirjutab, et kaks kolmandikku Eesti õpilastest ujub kehvasti, neljandik ei oska aga üldse ujuda.

Paigad, mida tasub õpilastega avastada

Eestis leidub küllaga looduslikke vaatamisväärsusi, aga kui paljusid neist tunnevad õpilased? Kurb, kui ei teata isegi Taevaskoda ega Osmussaart. Loodusemees ja matkajuht Martin Suuroja jagab näpunäiteid meie loodusmonumentide tutvustamiseks.

Maret Jahu: „Kogelemine on suhtlemisprobleem”

„Kindlasti ei tohi minna seda teed, et kogelevale lapsele ei anta osa koolinäidendis, ei lasta peol luuletust lugeda ning „säästetakse” teda hommikuringis rääkimisest. Sellega teeme talle karuteene,” tõdeb logopeed Maret Jahu, kellega räägime nii kogeluse ravist kui ka esimesest eesti keeles ilmunud kogelusteemalisest lasteraamatust.

Kas kuuleme või kuulame?

TLÜ algõpetuse lektor Sirje Piht kirjutab, et matemaatikatundides ei ole kuulamisülesandeid teadlikult laialt kasutatud. Samas loob just sellise metoodilise võtte toomine tundi lisavõimalusi matemaatikapädevuse kujunemiseks.

Õppekavade reform kõrghariduse esimesel astmel

TTÜ õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on kõigis TTÜ võrdlusülikoolides (Aalto ülikool, Chalmersi tehnikaülikool ja Taani tehnikaülikool) kõrghariduse esimese astme õppekavasid vähem kui TTÜ-s praegu. Samas magistriõppekavade arv on suurem ja enamik õppest on ingliskeelne.

Et lasteaednike hääl oleks kuulda

Kui Soomes kuulub lasteaednike liitu 90%, siis meil kõigest 4% lasteaednikest, täpsemalt öeldes umbes 7000-st lasteaias töötavast inimesest pisut üle 300. Mis on selle põhjus ja mida peaks tegema, et suhtumine muutuks?

Kaido Olega loovusest ja kunsti õppimisest

„Kõik vähegi loovat mõtlemist sisaldavad kursused peaksid ideaalis lõppema üsna ootamatute ja prognoosimatute tulemustega ehk konkreetsele tulemusele sihitud õppekava seisukohalt läbikukkumisega,” räägib kunstnik ja kunagine kunstiakadeemia õppejõud Kaido Ole, kuidas koolipink võib loovust nii toetada kui ka takistada. Inspiratsioonilaineks tuleks olla valmis igal ajal ja igas kohas.

Õpetaja ideoloogilise surve pihtide vahel

Eli Pilve Eesti Mälu Instituudist tõdeb, et ENSV koolides olid nõukogude ideoloogilise surve edastamisel selle peamised kandjad ikkagi õpikud, õpetajad väheste eranditega. Õpilaste meelsus jäi ikka selliseks, millisena see kodust kaasa anti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles