Eesti kommertspankade võimalikest liitumistest ja saneerimistest oli avalikkuses 1996. aasta lõpus üsna tihti juttu.
Peeter Langovitsi tagasivaade: Ühispank liitis endaga Põhja-Eesti Panga (1)
14. jaanuar 2017, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate väitel vajas pangandusturg korrastamist ja tasakaalustamist. Mitu suuri riske võtnud panka oli halbade laenude või investeeringute tõttu suures kahjumis ning vajas pankroti äärele jõudes kiireid meetmeid. 1996. aastal olid liitunud Hoiupank ja Tööstuspank. Saneeriti Põhja-Eesti Panka (PEP) ja loodeti selle probleemid lahendada Eesti Ühispangaga liitmisega. Selle eelduseks sai PEPi laenukahjumite kustutamine omakapitali ja muude varade arvelt. PEPi aktsionäridest kuulus 60 miljoni krooni suurusest aktsiapakist valitsusele pool, Eesti Pangale 1/3 ja Ühispangale 1/6.
Valitsus andis nõusoleku liitumiseks aasta lõpus. Protsess läks kiiresti käima ning 1997. aasta algaski ümberkorraldustega. Eesti Ühispanga nõukogu oli liitmise juba heaks kiitnud. PEPi aktsionärid otsustasid erakorralisel üldkoosolekul aktsionäride esindajate nõusolekul laenukahjumid maha kanda ja selle katteks kogu panga aktsiakapital ja muud varad maha müüa.
Pühapäeval, 5. jaanuaril kirjutasidki liitumislepingule alla Eesti Ühispanga president Ain Hanschmidt ja Põhja-Eesti Panga juhatuse esimees Lembit Kitter. Lõplik liitumine sai teoks pärast seda, kui pankade aktsionäride üldkoosolekud ja Eesti Pank kiitsid lepingu heaks. Seni jätkasid pangad tööd ja PEPi ajutiseks omanikuks liitumislepingu jõustumiseni sai Eesti Ühispanga tütarfirma, Eesti Ühisinvesteeringute AS, kes paigutas panka aktsiakapitaliks 50 miljonit krooni.
PEPi aktsionärid olid liitumise varem heaks kiitnud, Ühispanga aktsionärid kogunesid veebruaris üldkoosolekule. Pankade liitumise järel jäi nimeks Eesti Ühispank. Ligi 5 miljardi kroonini tõusnud bilansimaht tegi selle Hansapanga järel suuruselt Eesti teiseks kommertspangaks.
Ühinenud pangas jätkasid tööd selle juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul parimad töötajad. Lembit Kitterist sai panga peadirektor. Eesti Ühispanga peakontor kolis laenukahjumi katteks olnud Logistika Majja Tallinnas Tartu maantee alguses.
Liitumine tõstis ka Ühispanga aktsiate väärtust ja pärast allkirjastamist tegi esmaspäeval aktsia hind hüppe 34 kroonilt 57 kroonile.
PEPi liitumiseelsel 220 miljoni kroonisel kahjumil oli Eesti Panga ja valitsuse garantii. Liitumise järel tuli avalikuks, et tegelikult oli see halbade laenude tõttu veel suurem ning suure osa sellest moodustas 1993. aasta Šveitsi panka deponeeritud hoius. Siit hakkas edasi hargnema taasiseisvunud Eesti suurimaid rahandusskandaale.