Vaesus ei tähenda üksnes sissetuleku puudujääki, vaid ka harjumuste ja käitumise erinevust paremal elujärjel olevatest inimestest. Kui jõukaks ja vaeseks peab end Eesti ühiskond, selgitas täna ennelõunal Postimehe otsestuudios statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo.
PÄEVAINTERVJUU Analüütik: ühiskondlik kihistumine on paratamatu (9)
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
12. jaanuar 2017, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet tutvustas eile värsket kogumikku, mis keskendub sotsiaalsele ebavõrdsusele Eesti ühiskonnas. Rummo selgitas täna otsestuudios, et umbes 30 protsenti leibkondadest leiab, et pere sissetulekuga on raske või isegi väga raske välja tulla.
Ta tõi välja, et kõige vaesemate ja kõige rikkamate sissetulekute vahe võib erineda lausa kuus korda. «Ühiskondlik kihistumine on paratamatus,» sõnas analüütik.
Tema kinnitusel teeb statistikaamet tihedat koostööd sotsiaalministeeriumiga. Amet ei kipu hinnanguid andma, vaid esitab objektiivsed andmed ministeeriumile, jättes ebavõrdsuse vähendamiseks tehtavad otsused siiski poliitikute kätesse.